Roheline energia pole enam pelgalt tulevik, vaid Eesti heaolu võtmetegur. Arvamusfestivalil arutleti, kuidas taastuvenergia pole ainult keskkonnasäästlik lahendus, vaid ka majanduse elavdamise ja julgeoleku võti. Täna tehtavad otsused määravad, kas Eesti suudab rohelises energias leida oma eduloo.
Mari Öö Sarv
Arvamusfestivali jätkusuutlikkuse alal arutlesid riigi, ehitusettevõtete ja jäätmekäitlejate esindajad, kas ehitusjäätmed on probleem või potentsiaal. Täpsemalt: praegu on probleem, aga mida teha, et oleks potentsiaal?
TalTech, tehnoloogiaettevõtete keskus Tehnopol ja Metroserdi rakendusuuringute keskus teevad koostööd, et aidata Eestis luua 500 süvatehnoloogia idufirmat.
Kui Henri Olavi Suomalainen TalTechi õppima jõudis, oli ta siinsest tudengielust juba läbi imbunud. Ta käis Tallinna Ülikooli üliõpilasena siin rahvatantsimas ja oli Kuljuse presidentki olnud, aga ka õppeaineid võtmas.
Maikuus esitlevad Tehnikaülikooli teadlased esimest potentsiaalset stsenaariumit, mille järgi jõuda 2035. aastaks kliimaneutraalse ülikoolini. „Oleme seni teinud terve hulga samme, mis aitavad meil keskkonnasäästlikumalt tegutseda, kuid nüüd asetuvad need konkreetsesse süsteemi ja muidugi tuleb tervikplaani juurde hulk läbimõeldud valikutega samme,“ sõnab TalTechi strateegiabüroo juht Kaja Kuivjõgi.
Pawel Sobocinski on Poola juurtega, Austraalia haridusega ja Euroopa teadlaskarjääriga tarkvaraprofessor, kes on südameasjaks võtnud tarkvara ja tehisintellekti töökindluse ja usaldusväärsuse ning uue põlvkonna tarkvarateadlaste koolitamise. Samal ajal, kui temast on saanud Eesti patrioot, on ta on kutsutud kõneleja paljudel konverentsidel üle ilma, sest tal on üsna erilised mõtted: läheneda tarkvara programmeerimisele teistmoodi matemaatikaga ning tehisintellektile koos filosoofide ja eetikateadlastega.
Palgatöö kõrvalt investorina rahaliselt sõltumatuks saanud ja seda tarkust lahkelt teistelegi õpetav Kristjan Liivamägi leiab, et riik peaks rohkem maksustama luksuslikku ja tervistkahjustavat tarbimist, saastamist ning jõukust, mitte keskmise palga saajaid; nutikam oleks ka teha riigi rahast pikaajalisi investeeringuid.
Fundamentaal- ja rakendusteaduse piiril mängiva professor Petri-Jaan Lahtvee laboris uuritakse mikroorganismide metabolismi ja programmeeritakse mikroobe talitama nii nagu inimestel parasjagu tarvis. Kuna praegu on inimestel tarvis lahendada suuri jäätmeprobleeme ja toota toitu ilma keskkonda koormamata, siis teeb Lahtvee ja tema kolleegide arendatud pärm just seda: toodab saepurust saadud puidusuhkrust toiduks kõlbulikke rasvu. Intervjuus räägib Lahtvee, et pikem plaan on toiduks väärindada “see-kelle-nime-me-ei-nimeta” ehk globaalne probleemiallikas süsihappegaas ise.