Donald Trumpi administratsiooni taaselustatud huvi Gröönimaa vastu ei ole seni tähendanud ametlikku plaani muuta saar USA 51. osariigiks, kuid see on avanud ukse arutelule Gröönimaa võimaliku allutamise üle Ameerika Ühendriikide kontrollile. Kongressis esitatud eelnõu ja Valge Maja jõuline retoorika tõstatavad laiemalt küsimuse, kas rahvusvaheline õigus ja väikeriikide enesemääramine peavad vastu suurvõimude naasvale jõupoliitikale.
Holger Mölder
Rahvusvahelise õiguse puhul tuleb eeskätt arvestada, et see erineb funktsionaalselt siseriiklikust õigusest ja on poliitikaga tugevamini seotud kui paljud teised õiguse valdkonnad.
Septembris sisenesid kolm Venemaa hävitajat Vaindloo saare lähistel Eesti õhuruumi, et testida NATO reageerimisvõimet. Holger Mölder analüüsib, kuidas lahendamata Eesti-Vene piirileping ja nõrgenenud rahvusvaheline õigus on loonud pinnase Venemaa hübriidrünnakutele.
Donald Trump ja Vladimir Putin kohtusid 15. augustil Alaska Anchorage’i sõjaväebaasis, kuid kolm tundi kestnud läbirääkimised ei toonud Ukrainas rahu. Kohtumine kinnitas pigem Trumpi sümpaatiat Venemaa presidendi vastu ja tõi avalikkuse ette uue geopoliitilise reaalsuse – rahvusvahelist korda ei määra enam reeglid, vaid toores jõud.
Populismi ajastul kipuvad hirmud ja müüdid asendama arutelusid tulevikku suunatud lahenduste üle. Holger Mölder analüüsib, kas tuuleenergia ümber puhkenud vastuseis tuleneb pärisprobleemidest või kääbikumentaliteedist – ja miks enne karjumist tasuks teha läbi rehkendused.
Holger Mölder võrdleb praegust geopoliitilist olukorda "Mad Maxi" maailmaga, mida määratlevad ressursisõjad ja võimupõhine poliitika.
Muutuv maailm nõuab strateegilisi teadmisi ja valmisolekut, et tulla toime üleilmse teadmiste sõja, hübriidohtude ja tehnoloogiliste väljakutsetega.