13. novembril toob TalTechi Ettevõtluspäev kokku ettevõtjad, juhid ja teadlased, et koos leida uusi lahendusi, jagada ideid ja käivitada projekte, mis viivad teadmised praktikasse.
7. novembril kell 9.30–16.30 toimub Tehnopolis (Saturni majas, Teaduspargi 6/1, Tallinn) TalTechi Tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse korraldatud erialapäev.
11. novembril kell 13.00 kutsub Trialoog TalTechi aulasse arutelule „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“, et küsida, milline saab olema ülikooli järgmise kümnendi kurss.
TalTechi teadustegevusest välja kasvanud hargettevõte C2Grid arendab droonivideode põhjal digitaalseid kaksikuid, mis võimaldavad harjutada kriisiolukordades tegutsemist ja planeerida lahinguvälja operatsioone. Vähem kui aasta pärast asutamist on ettevõte jõudnud oma esimese investeeringuni ning valmistub turule sisenema.
Eesti Inseneride Liidu president ja TalTechi energiatehnoloogia instituudi vilistlane Ando Leppiman tuletas instituudi erialapäeval meelde, et Eesti energiajulgeolek ei sünni sõrmenipsust. See toetub aastakümneid kestnud teadlikule tööle, mille vundamendi on ladunud insenerid – inimesed, kes on kujundanud nii põlevkivitööstuse, taastuvenergia kui ka energiapoliitika arengut.
Rohepöördega kaasnevad muutused seavad Ida-Virumaa ettevõtted silmitsi seninägematute sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsetega, mille ületamine nõuab strateegiatest ja lubadustest enamat.
Enefit Greeni juht ja TalTechi vilistlane Juhan Aguraiuja tõdes energiatehnoloogia instituudi erialapäeval, et tippjuhiks ei saada vaid hariduse, vaid ka elukogemuse kaudu. „Ükski töö pole alaväärne – kõike tuleb teha täie tõsiduse ja austusega,“ ütles ta, rõhutades, et hea juht mõistab nii süsteemi kui ka inimesi.
TalTechi hargettevõte SafePas sai hiljuti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt 2,5 miljoni euro suuruse toetuse, et arendada edasi narkootikume tuvastavat seadet Drug Hunter – kaasaskantavat analüsaatorit, mis suudab määrata süljeproovi põhjal ja pelgalt mõne minuti jooksul keelatud aine võimaliku koostise ja koguse.
Septembris sisenesid kolm Venemaa hävitajat Vaindloo saare lähistel Eesti õhuruumi, et testida NATO reageerimisvõimet. Holger Mölder analüüsib, kuidas lahendamata Eesti-Vene piirileping ja nõrgenenud rahvusvaheline õigus on loonud pinnase Venemaa hübriidrünnakutele.
Sellal kui tundmatud droonid sulgesid eelmisel nädalal töö mitmes Taani lennujaamas, on aktiivse hübriidrünnaku alla sattunud ka Taani veetaristu, mille tõttu on sattunud ohtu ühiskonna turvatunne. Kas Eesti veesektor on sellisteks rünnakuteks paremini valmis?