15. märtsil avanes tehisintellekti ja robootika kompetentsikeskuse AIRE ideekorje voor, mis annab Eesti ettevõtetele võimaluse testida suuremaid investeeringuid ning valideerida tehisintellekti- ja robootikalahendusi.
Viimastel aastatel on Eestis sageli küsitud, kas tehisintellekt ja automatiseerimine võtavad inimestelt töö ära. Tavaliselt räägitakse õpetajatest, ametnikest või IT-spetsialistidest. Harvemini küsitakse aga midagi olulisemat: kes aitab meil mõista keerulisi süsteeme ja korda luua siis, kui süsteemid ei tööta nii, nagu inimesed vajavad?
Kui Eesti tahab päriselt teadmistepõhist majandust, ei piisa loosungitest: vaja on rohkem doktoreid ettevõtetesse ja avalikku sektorisse. Just seal sünnib teadmisest konkurentsieelis, kasvab tootlikkus ja kujuneb targem riik.
TalTech ja Nordecon tõestavad, et ehitusinseneriks ei õpita ainult auditooriumis – tõelised oskused sünnivad seal, kus teooria kohtub ehitusplatsiga.
Meremessil kõlanud arutelu osutas, et mereharidus ei vii Eestis enam ammu ainult sillale või masinaruumi, vaid üha enam ka tehnoloogia, ettevõtluse, teaduse ja julgeoleku keskmesse.
Robootikast rääkides kujutavad paljud ette droone ja muid lendavaid masinaid. TalTechi taustaga iduettevõte Ragnarok Robotics arendab aga maapinnal liikuvat alternatiivi: modulaarset mehitamata maismaasõidukit (M-UGV), mida saab kohandada eri ülesannete jaoks – alates keerulisel maastikul liikumisest ja lõpetades koormate veoga.
Kaido Künnapase sõnul ei peaks Eesti eesmärk olema hoida maailma konkurentsivõimeliseima maksusüsteemi tiitlit, vaid kujundada maksupoliitikat nii, et see tooks siia rohkem investeeringuid ja looks rohkem väärtust.
Rohe- ja süvatehnoloogia arendajatel ei jää hea ettevõtmine enamasti seisma mitte idee, vaid testimise taha. Kust leida prototüübi proovimiseks ja andmete kogunemiseks parim koht ja parimad partnerid? Finex on projekt, mis püüab sellele küsimusele toimivat vastust leida.
Tallinna Tehnikaülikooli ja selle eelkäijate – Tallinna Tehnikumi, Tallinna Tehnikainstituudi ning Tallinna Polütehnilise Instituudi – õppejõud ja teadlased on andnud märkimisväärse panuse eestikeelse tehnikasõnavara loomisse ja arendamisse.
Kui droonidest rääkida, kipub fookus minema tehnoloogiale – autonoomsusele, tehisintellektile ja parvedele. Eesti militaarettevõtte KrattWorks tegevjuht ja TalTechi vilistlane Tõnis Voitka suunab aga tõsise pilgu tootmisse ja ärimudelisse. Tema hinnangul ei otsusta droonisõja kulgu mitte ainult süsteemide nutikus, vaid ka droonide tootmise kiirus ja maht ning droone tootva ettevõtte jätkusuutlikkus.