Jaapan on keeruline, kuid ahvatlev turg. FinEstJapani nime kandev projekt aitab Eesti tehnoloogiaettevõtetel saavutada seal õige strateegia ja partnerite toel edu.
Kujuta ette linna, kus tänavate ja hoonete all peituv nähtamatu maailm on kaardistatud ja ühendatud nutika linnaplaneerimisega. Just sellist võimalust pakub TreeCity, üks FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi finaliste.
TalTechi majandusteaduskonna taskuhäälingu „Majandusmikker“ värske episood lahkab ettevõtete avatud ja julget kommunikatsiooni.
TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika uurimisrühm, mida juhib professor Ivar Annus, digitaliseerib Eesti veesektorit. See mitte ainult ei lihtsusta tulevikus vee-ettevõtete tööd, vaid suurendab ka efektiivsust ja parandab veesüsteemide turvalisust.
TalTech seab sihiks saavutada 2035. aastaks kliimaneutraalsus – rektor Tiit Landi sõnul annab see võimaluse eristuda, teha koostööd Euroopa parimate tehnikaülikoolidega ja pakkuda ühiskonnale uudseid lahendusi.
Kujutlege linna, kus tänavavalgustus kohandub automaatselt liiklusvoo, ilmastiku ja kellaajaga, säästab energiat ning vähendab valgusreostust. Just sellist tulevikku püüab luua FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursil kuue finalisti hulka jõudnud „Valgustuse nanovõrkude“ projekt. Innovaatilisel lahendusel, mille potentsiaalseteks pilootlinnadeks on Tallinn, Kuressaare ning Tšehhimaa linn Jablonec nad Nisou, on suur potentsiaal muuta linnade tänavavalgustus nutikamaks ja tõhusamaks.
TalTechi tööstuskeemia labor, mida juhib Kristiina Kaldas, aitab ettevõtetel vanu ressursse, nagu põlevkivi, uuel viisil väärtustada. Selle heaks näiteks on Kerogen OÜ-ga ellu viidud Kerox projektid, millest viimane pälvis TalTechi aasta arendustöö tiitli.
Ühiskonna mõistmine nõuab teadmistest enamat – see eeldab suutlikkust näha seoseid, tõlgendada keerukust ja kujundada tulevikku teaduse toel, kirjutab mehaanikateadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Jüri Engelbrecht.
Kas põlevkivi kütteväärtust saab mõõta reaalajas? Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskuse (Vidrik) juhataja Heiko Põdersalu ja arendusinsener Mihhail Derbnev on töötanud välja lahenduse, mis seda võimaldaks. Uus masinnägemisel põhinev süsteem aitab tööstusel vähendada laboriteste ja võtta vastu täpsemaid, kiiremaid ja keskkonnasõbralikumaid tootmisotsuseid.
Andmed kujundavad linnade tulevikku, kuid kas see tähendab elukeskkonna paranemist või üha täpsemat jälgimist?