Ehitusteadus saab areneda üksnes siis, kui ühiskond annab inseneridele võimaluse võtta ette suuri projekte – näiteks lähitulevikus Rail Baltica ning kaugemas tulevikus ka mõne suuremõõtmelise tunneli –, tõdes TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Janek Laanearu TalTechi raadiole antud intervjuus.
Eesti peaks mõtlema nagu Arthur C. Clarke – muutma kaitsekulud tuluallikaks ja innovatsiooni majanduse kasvumootoriks.
Õiglase Ülemineku Foorumi paneeldiskussiooni keskmes oli küsimus, kuidas teaduse võimalused ja tehaste vajadused paremini kokku viia. Paneelis põrkusid kaks reaalsust: ülikoolid räägivad digikaksikutest, humanoidrobotitest ja 5.0 visioonidest, samal ajal kui paljude tehaste tänane tehnoloogiline tase jääb neist mitu sammu tahapoole.
Eesti, Soome ja Tuneesia teadlased arendasid välja uue teekonnaplaneerimise meetodi, mis aitab autonoomsetel laevadel teha korraga nii ohutumaid kui ka kütusesäästlikumaid meresõiduotsuseid.
Emeriitprofessor Enn Listra hoiatab: kui võimendame vaesuse kuvandit, kahjustame nii Eesti mainet kui ka ettevõtluskliimat.
TalTechi ettevõtluspäeval toimunud arutelul „Teaduse turuleviimine – pudelikael või hüppelaud?“ jõuti kiiresti selgusele, et tehnoloogiatest üksi edulugudeks ei piisa. Paneeli juhtinud professor Erkki Karo sõnul nõuab edu „kiiret kannatlikkust“ – teadus liigub oma rütmis, aga ettevõtlus vajab kiiremaid samme. Võidavad need, kes oskavad ühtaegu pikalt ette vaadata ja varajasi katsetusi läbi viia, kiiret tagasisidet küsida ja vajadusel suunda muuta.
Materjaliteadlane ja professor Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab, kuidas loodusjanu ja teadushuvi viisid väikese Nõmme tüdruku füüsikalaborisse, ning miks just naised toovad Eesti teadusesse uut valgust, paindlikkust ja tarkust.
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse erialapäeval esinenud meditsiinifüüsik Mika Kortesniemi sõnul liigub meditsiinifüüsika valdkond ajastusse, milles tehnoloogia, matemaatika ja meditsiin moodustavad ühtse süsteemi.
Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Katriin Reedo pälvis Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide konkursil ühe tänavustest „Naised teaduses“ stipendiumitest.
Avalik sektor on harjunud tegutsema ettevaatlikult: järgima reegleid, hoidma stabiilsust ja vältima riske. Aga mis juhtub siis, kui otsustame teadlikult katsetada? Kui toome poliitikakujundamisse teadusliku eksperimendi loogika ning anname endale õiguse proovida, eksida ja õppida?