Maailma, sh Euroopa ettevõtluses võtavad kõige suurema osa enda alla väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d). TalTechi Ärikorralduse instituudi noorteadlase Tarlan Ahmadovi doktoritöö näitab, et kui taoliste ettevõtete rolli ringmajanduses ei mõisteta ega toetata, muutub kestlikkus vaid majanduse kõrvalprojektiks, mitte igapäevaseks normiks.
Eesti idusektorit on aastate jooksul saatnud rahvusvaheline edu, kuid viimasel ajal on tunda, et sektori ökosüsteem vajaks värskust. Suur osa varasemast eduloost on tulnud just tänu sellele, et keegi julges astuda esimese sammu – liikuda tundmatusse, riskida ja uskuda oma ideesse. Täna vajame jälle hädasti sedasama julgust, et saaks kerkida iduettevõtluse edulugude järgmine laine.
TalTechi roheliste teemakuude paneeldiskussioon võttis fookusesse ühe Eesti suurima ühiskondliku vastuolu – kliimaskeptitsismi – ning küsis, mida tähendab kestlikkus tänases maailmas ja milliseid keskkonnaprobleeme suudab inseneriteadus päriselt lahendada. Vestlusringis osalesid akadeemik Tarmo Soomere, professor Erkki Karo, ESG-spetsialist Merili Vares ning moderaatorina Mente et Manu peatoimetaja Mari Öö Sarv.
Milles seisneb energiapööre? Ja miks me üldse midagi pöörama peame – miks ei saa lihtsalt põlevkiviga jätkata?
Eesti kiibitehnoloogia kompetentsikeskus avas kogukonnalehe kiip.ee, mille eesmärk on tuua kokku süvatehnoloogia-ettevõtted, teadlased ja huvilised. Platvorm jagab uudiseid ning annab ülevaate rahastusvõimalustest ja koostöökanalitest, taotlusega tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni rahvusvahelisel tehnoloogiamaastikul.
Trialoog ja Eesti Merendusklaster kutsuvad saama osa merehommikust, mille keskmes on targa mere tulevik: püüame leida vastust küsimusele, kuidas jõuab meretoit meie lauale kümne aasta pärast.
Laevandus seisab veelahkmel: ühel poolt on vaja vähendada heitmeid ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, teiselt poolt kaasnevad rohepöördega hiigelkulud. TalTechis doktoritööd kaitsnud Sina Atari uuris põhjalikult laevandussektori rahavooge ning leidis üllatavaid kitsaskohti, aga ka võimalusi, mis võivad merenduse investeerimisstrateegiaid oluliselt muuta.
Eesti õmblusettevõte Lindante OÜ on teinud läbi muljet avaldava arengukäigu. 1990. aastatel tootsid nad lambanahast kasukaid ja mitmesuguseid kindaid, ent praegu arendatakse ka erinevaid militaarseid tooteid, näiteks haubitsakatteid. Teisisõnu panustatakse sellesse, millel on sõjaväljal elulise tähtsusega roll.
Fulbrighti stipendiaat Kevin Lu kaardistas Eesti kliimatehnoloogiamaastikku – ja küsib, kas digiedust saab roheline edulugu.
Inimene on loodud liikuma, ometi liiguvad tänapäeva lapsed vähem kui kunagi varem. Miks on nii läinud – ja kuidas panna harjumused taas meie kasuks tööle?*