Avaliku esinemise koolitaja
Konverentsile või telesaatesse minnes tasub eelnevalt mõelda: miks me üldse esineme ja mis sõnumit soovime publikule edastada? Kasulikke soovitusi, kuidas ennast avalikuks esinemiseks ette valmistada ja ka võimalikult hästi esineda, jagab näitleja, õppejõud ja avaliku esinemise koolitaja Maarja Mitt-Pichen (PhD).
Selge eesmärk
Kõigepealt soovitan igal inimesel, kes peab lavale astuma, mõelda selgeks, mis on üldse tema esinemise mõte või sõnum. Teiseks on avaliku esineja peaülesanne, et tema sõnum jõuaks kuulajatele kohale. Seega on sõnumi või eesmärgi määratlemine eduka esinemise üks olulisi eeldusi. Võib kõlada üllatuslikult, aga mida selgem on sõnum, seda paremini me tavaliselt ka esineme – isegi meie kõne on sel juhul iseenesest selgem, arusaadavam ja hääl kõlavam.
Ettevalmistus on oluline: kõigepealt teema, seejärel vaim ja keha!
Esinemiseks tuleks põhjalikult ette valmistada – improviseerida soovitan ainult nendel, kes on väga kogenud. Kui tuleb rääkida teemal, milles ei tunta ennast väga kindlalt, soovitan alati harjutada, harjutada ja veel kord harjutada.
Esimene reegel oli mõelda läbi esinemise sõnum või mõte. Teiseks – rääkige ettekandes sellest, mida teate, ning tehke seda ausalt ja veenvalt.
Kui näitleja läheb lavale, siis valmistub ta esinemiseks ka n-ö mentaalselt. Soovitan seda ka teadlastele. Nii-öelda argiolekust, kusagilt poest või tänavalt ei tasu hingeldades kohe lavale minna, sest olgu lavaks konverentsilava, telestuudio või raadiomikrofon – esinemine tähendab argiolekust väljumist, milleks peame ennast ette valmistama.
Pakun välja viis konkreetset ankrukest, mis mõjuvad esinemisele positiivselt: enne esinemist pikk väljahingamine, esinemise ajal tallad maas, põlved pehmed, rüht sirge ja silmad selged.
Õige häälestatus
Millise häälestatusega lähme kuulajate ette? Kas nii, et „ma ei taha seda üldse teha” või „mul ei ole neile midagi öelda” või „neid nagunii ei huvita” või hoopis nii, et „lähen annan endast kõik, mis mul on pakkuda”, „mul on kuulajatele kingitus!”, „ma tahan kuulajatele oma sõnumit edastada”.
Loomulikult on mõjusam teine variant. Kui mul oli nooremana vahel harva enne etendust tunne, et eriti ei taha, siis nüüd juba aastaid lähen lavale alati vaid tundega, et mul on anda midagi sellist, mis saali kogunenud inimesi puudutab. Kui mitte kõiki, siis vähemalt ühte inimest. Ja see mõjub.
Sobilikud rõivad
Kui lähete esinema, soovitan panna selga rõivad, milles tunnete ennast mugavalt ja mis annavad teile enesekindluse. On oluline, et riided ei pigistaks, et me saaksime mõnusalt hingata, mitte ei mõtleks kogu aeg, et äkki läheb lukk lahti või paistab midagi kusagilt välja. Kui me ei saa hingata, ei saa ka meie aju töötada, sest aju vajab hapnikku. Kui oleme esinedes närvis, läheb hingamine automaatselt pinnapealseks ja väga kiireks. Kui nüüd riided ka veel takistavad, et peame ennast kuidagi kokku tõmbama või kramplikult seisma, tekib nn „võitle või põgene“ seisund, mis esinemisele kasuks ei tule.
Harjutused enne lavale astumist
Mina teen enne rambivalgusesse astumist nii, et raputan ja ringutan ennast ning teen õla- ja pearinge. Ka haigutamine on hea viis end „esinemisvalmis seada“, suurepärane soojendusharjutus. Esiteks see avab suu, kuhu tekib rohkem ruumi nagu pasunal. Mida suurem „pasunatoru”, seda rohkem sealt häält välja tuleb.
Haigutus on ka hea lõdvestaja. Pinges olles ei pruugi haigutus õnnestuda, aga ka seda saab harjutada – tõstke pehmelt oma suulage, tõstke, tõstke – kuni lõpuks tulebki haigutus. Kas õnnestus?
Abivahendid – kas kasutada või mitte?
Vastus on jah, kasutage vajadusel abivahendeid, mis aitavad teil esinemisse parimal viisil sisse elada.
Näitlejatel on abiks rekvisiidid, näidendis kasutatavad esemed – klaas, pudel või sigaret –, millel on laval olemiseks kindel põhjus. Konverentsil üles astudes saab kasutada slaide, tahvlit või ka mingisugust muud teemaga seotud abivahendit, aga arvestage sellega, et need abivahendid vajavad mõjule pääsemiseks aega.
Kui vahetate ekraanil slaidi, tuleks anda kuulajale-vaatajale slaidi lugemiseks aega. Samas peaks slaid sisaldama nii vähe infot kui võimalik ning nii palju kui vajalik, et mitte oma kuulajat kahest erinevast kanalist (esineja suust ja ekraanilt) tuleva sama infoga üle koormata.
Esinemine – kuidas anda endast parim?
- Pange esinemise struktuur aegsasti paika: millega alustate, millest räägite, milliseid abivahendeid kasutate.
- Ärge lugege teksti maha, sest siis jääb kontakt auditooriumiga nõrgaks. Selle asemel pange paberilehekesele kirja teema punktid (koos vihjete või märksõnadega), aga märgake esinemise ajal publikut. Esinemise juures on alati mingi müstika või salapära – ime, mis sünnib ainult kohapeal.
- Kui esinedes tekivad veidrad reaktsioonid või liigutused, mida hiljem ei meeldi vaadata, siis aitab harjutamine ja enda esinemisvideote vaatamine. Võite võtta eesmärgiks, et liigute laval ringi, teete pause. Liikumine laval on täiesti loomulik, aga see peaks olema seotud teemadega: räägin ühe mõtte ära ja siis vahetan asukohta. Uues kohas räägin teise mõtte ja nii edasi.
Maarja Mitt-Pichen | Foto: Stina Kase
Kuidas häält treenida?
Soovitus on rääkida teile omase häälega. Kunstlikult ei tasu häält madalamaks teha või kuidagi autoriteetsemalt kõneleda. Esinemisnärviga tahab hääl tavaliselt kerkida, sel juhul tasub lõdvestuda, pikalt välja hingata, püüda rahuneda.
Selleks, et hääl kõlaks paremini või ei jääks kinni, soovitan ümiseda või võtta enne esinemist üles laulujupp, mis teeb häälepaelad lahti.
Mida teha, kui tekib ärevus?
Isegi kogenud esinejatel võib tekkida enne lavale või mikrofoni ette astumist kerge elevus või ärevus. Tihti hakkame siis kiiremini hingama ja hingame rohkem sisse kui välja. Ja seetõttu võib tekkida õhupuuduse tunne.
Soovitus 1. Hingake pikalt välja. Kujutage ette, et puhute nagu seebimulli. Kui nüüd järgmine kord sisse hingate, on sissehingamine avaram, nagu tuleks rohkem õhku sisse.
Soovitus 2. Kehaasend on tähtis. Istuge nii, et tallad oleksid maas. Kui diivan või tugitool on sügav, siis istuge esimese kolmandiku peal. Püsti seistes peavad samuti olema tallad maas. Nii väldite kõikumist ja ebalust. Ärge istuge jalg üle põlve.
Soovitus 3. Rüht olgu sirge. See hõlbustab hingamist ja tõstab enesekindlust.
Soovitus 4. Seistes hoidke põlved veidi pehmed. See annab liikuvust ja ka mõte jookseb kiiremini.
Soovitus 5. Silmad olgu selged, silmades olgu säde. Üks võimalus väsinud silmi erksamaks teha, on panna enne lavale minekut silmad kinni ja vajutada näppudega kergelt laugudele. Seejärel tehke silmad lahti – kas läks pilk erksamaks ja väsimus vähenes? Samuti on soovitav teha silmaringe.
Maarja Mitt-Pichen esines Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele kommunikatsiooniüksuse avatud uste päeval.
