TalTechi majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi dotsent
Ühtse ajatsooni kehtestamine Euroopa Liidus hõlbustaks äritegevust, vähendaks transpordi- ja logistikasektori keerukust ning soodustaks rahvusvahelisi suhteid ja koostööd, kirjutab oma repliigis TalTechi ärikorralduse instituudi dotsent Mike Wahl.
Kellakeeramisega tehti algust juba 1908. aastal Kanadas, seejärel 1916. aastal Saksa keisririigis. Erinevate põhjendustega praktiseeritakse seda siin-seal tänaseni.
Enamasti on kellakeeramise argumendiks energia kokkuhoid, aga ka see, et inimeste ärkvelolekusse, sealhulgas vabasse aega, mahub rohkem päevavalgust. Üldiselt aga nõustustakse asjaoluga, et kellakeeramine mõjub inimeste tervisele ja heaolule halvasti. Täna on see veel kasutusel ligi 40% maailma riikidest; reeglina on sellel mõtet poolustele lähemal asuvates riikides, mitte aga ekvaatori läheduses.
Euroopa Parlamendis hääletati 2019. aastal suure enamusega ettepaneku poolt lõpetada 2021. aastal kellakeeramine. Seda aga pole tänaseni juhtunud, sest liikmesriigid pole suutnud otsustada, kas valida normaal- ehk talveaeg või jätta kehtima suveaeg. Euroopa Liidu riikides kehtib praegu kolm erinevat ajatsooni, mis võib tekitada mitmeid logistilisi, majanduslikke ja kultuurilisi väljakutseid.
Siiski on hüpoteetiliselt olemas ka teistsugune lahendus – Lissabonist Narvani ulatuv ühtne ajatsoon UTC+1:00. Vaadates kaardile, siis näeme, et enamik Euroopa Liidu liikmesriike jääb nimetatud ajatsooni piiridesse. Ühtse ajatsooni mõtet on varemgi tõstatatud, kuid see pole seni laialdast toetust leidnud.
Vaadates kaardile, näeme, et enamik Euroopa Liidu liikmesriike jääb Lissabonist Narvani ulatuva ajatsooni UTC+1:00 piiridesse | Foto: Timeanddate.com
Milliseid muutusi võiks ühtse ajatsooni kehtestamine kogu Euroopa Liidus kaasa tuua?
Ühtse lahenduse vastu võib argumenteerida, et erinevad ajatsoonid rikastavad Euroopa kultuurilist mitmekesisust ning ühtne ajatsoon võib seda mitmekesisust ohustada. Samas hõlbustaks sellise ajatsooni kehtestamine äritegevust, vähendaks transpordi- ja logistikasektori keerukust, tekitaks vähem segadust ja viivitusi. Paraneksid rahvusvahelised suhted ja koostöö, lihtsustuks rahvusvaheliste töökohtumiste ja läbirääkimiste plaanimine. Samuti võib ühtlustamine soodustada tööjõu liikuvust ja turismi, inimesed kohaneksid üle Euroopa lihtsamini, see võib aga kasvatada ka ühtekuuluvustunnet.
