Magistritöö uuris keskpanga ja krüptoturu seoseid

Magistritöö uuris keskpanga ja krüptoturu seoseid. 13.08.2026. Igapäevaselt Eesti küberjulgeoleku ettevõttes CybExer Technologies finantskontrollerina töötav Vahur Rähn tunnistab, et talle on alati meeldinud avastada maailma mitme külje alt. “Ilmselt viis just see vajadus mind aastaid tagasi krüptomaailma, ammu enne seda, kui sellest sai igapäevane teema,” selgitas ta oma magistritöö  “Krüptovaraturu reaktsioonid keskpanga digirahaga seotud teadetele” sünni tagamaid. Inimpsühholoogia ja krüptomaailm Krüptoturud on seotud Rähni sõnul mitmete valdkondadega, sh tehnoloogia, finantside ja inimpsühholoogiaga. „Just inimpsühholoogiat on neil turgudel eriti huvitav jälgida, sest üksainus pressiteade või poliitiline avaldus võib hindu otsekohe ja sageli väga järsult mõjutada. Kui riigid hakkasid üha sagedamini rääkima oma digitaalvaluutade loomisest, tekkis mul küsimus, kas sellised teadaanded avaldavad ka turgudele mõju. Ning kui avaldavad, siis millal, mil määral ja mis põhjustel?“ Oma töö jaoks analüüsis Rähn kümnete kaupa eri riikide digivaluutaga seotud teadaandeid, mis hõlmasid kogu CBDC (Central Bank Digital Currency, keskpanga digiraha) elutsüklit alates esimestest avalikest uurimistöödest ja lõpetades praktilise kasutuselevõtuga. „Eraldi tähelepanu alla võtsin tavapärased krüptovarad, nagu Bitcoin ja Ethereum, ning nn stablecoin, mille väärtus on seotud traditsiooniliste valuutadega, näiteks USA dollariga. Metoodikana kasutasin finantsökonoomikas laialt levinud sündmusuuringut, kuna see võimaldab eristada, milline osa hinnaliikumisest on seotud konkreetse teadaandega ja milline peegeldab lihtsalt turu tavapärast kõikumist,“ selgitas Rähn. „Just inimpsühholoogiat on neil turgudel eriti huvitav jälgida, sest üksainus pressiteade või poliitiline avaldus võib hindu otsekohe ja sageli väga järsult mõjutada.“ Torm, vaikus ja uus torm  Tulemused olid Rähni sõnul aga mitmes mõttes üllatavad. „Esiteks näivad CBDC-ga seotud teadaanded mõjutavat krüptovarade hindu negatiivses suunas. Turud tõlgendavad riiklike digitaalvaluutade arengut pigem ohuna kui positiivse signaalina,“ selgitab Rähn. „See on mõistetav, sest kui riik loob oma digitaalse alternatiivi, tekib küsimus, kas vajadus erasektori krüptovarade järele võib tulevikus väheneda.“ Kõige huvitavam leid puudutas värske magistri sõnul aga seda, millised teadaanded turgudel tegelikult liikumisi tekitavad. „Selgus, et kõik CBDC arenguetapid ei ole võrdsed, vaid reaktsioon järgib omamoodi U-kujulist mustrit.“ Väga tugev reaktsioon kaasnes Rähni sõnul esimese avaliku teadaandega, kui riik andis teada, et hakkab keskpanga digiraha uurima. „Seejärel tulid vahepealsed etapid, sealhulgas arendustöö ja pilootprojektid, mil turgude reaktsioon peaaegu täielikult vaibus. Koos tegeliku kasutuselevõtuga tuli aga tugev reaktsioon tagasi. Seda on võimalik seletada nii, et esimene teadaanne annab turgudele riigi kavatsustest ootamatu signaali, vahepealsed arengud on selleks ajaks juba hinnastatud ning kasutuselevõtt kinnitab lõplikult, et CBDC on reaalsus ja konkurents erasektori krüptovaradele muutub käegakatsutavaks,“ nentis Rähn. Lisaks leidis ta, et suurim hinnaliikumine ei toimunud mitte teadaande päeval ega pärast seda, vaid juba kaks kuni kolm päeva enne teate ametlikku avaldamist. „See võib viidata asjaolule, et informatsioon jõuab turgudele enne, kui võetakse kasutusele ametlikud kanalid. Krüptoturgudel, mida iseloomustab piiratum regulatsioon ja väga kiire infoliikumine, ei ole see ehk üllatav, kuid oli siiski tähelepanuväärne seda liikumist statistiliselt tõendada,“ rõhutas magistritöö autor. „CBDC-ga seotud teadaanded näivad mõjutavat krüptovarade hindu negatiivses suunas. Turud tõlgendavad riiklike digitaalvaluutade arengut pigem ohuna kui positiivse signaalina.“ Kas riigi arengutase mõjutab turu reaktsiooni?  Tööst joonistus välja ka geograafiline erinevus. Arenguriikide teadaanded tekitasid märksa tugevama reaktsiooni kui arenenud riikide omad. Selle põhjuseks võib Rähni hinnangul olla asjaolu, et arenguriikides omavad krüptovarad sageli suuremat praktilist tähtsust. „Mõnes piirkonnas on need ühed vähestest ligipääsetavatest finantsinstrumentidest, mistõttu pakuvad need ebastabiilsetele kohalikele valuutadele alternatiivi. Seetõttu võivad turud tõlgendada arenguriikide CBDC-sid suurema konkurentsijõuna.“ Huvitaval kombel ei olnud stablecoinide puhul statistiliselt olulist reaktsiooni võimalik näha. „See oli minu jaoks mõnevõrra üllatav, sest eeldasin, et CBDC areng võiks selle krüptovaluuta rolli otsesemalt mõjutada. Vähemalt lühiajalises plaanis ei hakanud aga mõju avalduma,“ lisas Rähn. Samas ei ole nn CBDC-alane arutelu kuhugi kadunud. „Täna arendab keskpanga digiraha rohkem kui sada riiki. Euroopa Keskpank liigub digitaalse euro suunas, Hiina on oma digitaaljuaniga juba aastaid katseprojekte läbi viinud ning mitu riiki on oma lahendused juba kasutusele võtnud. Samal ajal on Ameerika Ühendriikides kaasnenud krüptoteemaga tugev poliitiline polariseeritus. Ühed näevad CBDC-s võimalust, teised tunnevad muret, millist mõju võib see avaldada finantsprivaatsusele ja kommertspankade rollile.“ Selline olukord tähendab Rähni sõnul, et uusi teadaandeid tuleb jätkuvalt juurde ning krüptoturud peavad nendega arvestama. „Minu töö tulemused viitavad sellele, et vastavad signaalid ei pruugi olla turgude jaoks neutraalsed. Hindu näivad mõõdetult mõjutavat isegi uurimise alustamise varased teadaanded.“ „Minu töö tulemused viitavad sellele, et vastavad signaalid ei pruugi olla turgude jaoks neutraalsed. Hindu näivad mõõdetavalt mõjutavat isegi uurimise alustamise varased teadaanded.“ Mida sellest õppida? Nagu öeldud, viitavad tulemused investorite jaoks sellele, et keskpankade kommunikatsiooni ja CBDC arengut tasub tähelepanelikult jälgida. Hinnareaktsioon näib sageli algavat juba enne ametlikke teadaandeid, mistõttu võivad varased signaalid oluliseks osutuda. Poliitikakujundajatele näitavad aga tulemused, et CBDC-ga seotud teadaanded ei pruugi olla turgude jaoks neutraalsed. Isegi esimene, uurimise alustamisest teavitav pressiteade võib kutsuda krüptoturul esile märgatava reaktsiooni ning sellega tasub kommunikatsioonistrateegia kavandamisel arvestada. Rähni sõnul pakub digitaalvaluutade ja krüptoturgude kokkupuutepunkt neile, kes otsivad magistritöö teemat, jätkuvalt rohkelt võimalusi. „Valdkond areneb kiiresti ning vastamata küsimusi on endiselt rohkem kui vastuseid. Kui mõni valdkond sind juba loomulikult huvitab, tasub sellele akadeemiliselt läheneda. Minu jaoks sai selle uurimistööga ring omal moel täis. Hakkasin uurima krüptomaailma uudishimuliku avastajana, kes tahtis lihtsalt uut ja põnevat valdkonda tundma õppida, ning tol hetkel ei osanud ma arvatagi, et seesama uudishimu viib mind aastaid hiljem magistritöö kaitsmiseni.“ „Valdkond areneb kiiresti ning vastamata küsimusi on endiselt rohkem kui vastuseid. Kui mõni valdkond sind juba loomulikult huvitab, tasub sellele akadeemiliselt läheneda.“ Vahur Rähn on TalTech majandusteaduskonna magistrikava „Ärirahandus ja majandusarvestus“  selle aasta vilistlane, kes spetsialiseerus rahandusele. Tema magistritööga “Krüptovaraturu reaktsioonid keskpanga digirahaga seotud teadetele” saab tutvuda TalTechi digikogus.