Projekt jõudis FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi Smart City Challenge viie parima hulka ning seda juhib doktorant-nooremteadur Laura Mrosla FinEst Targa Linna Tippkeskusest.
„Meie lahendus püüab eelkõige vähendada linnades tekkivaid üleujutusi,“ ütles Mrosla.
Urban NBS Planner (NBS on lühend ingliskeelsest väljendist nature-based solutions ehk looduspõhised lahendused) koondab pinnast, sademeid, linnataristut ja kohalikke keskkonnatingimusi puudutavaid andmeid ning ühendab need vee liikumise mudelite, taimede omaduste ja linnade 3D-mudelitega. Sel moel aitab tööriist kavandada kiiremini ja täpsemalt vihmaaedu, sademeveekraave, puuistutusalasid ja tehismärgalasid ning valida igasse asukohta sobiva lahenduse. Eesmärk on vähendada üleujutuste ohtu, toetada elurikkust ja muuta linnaplaneerimine kliimamuutustele vastupidavamaks.
Mrosla rääkis, et paljud sademevee- ja kanalisatsioonisüsteemid rajati aastakümneid tagasi, mil paduvihmasid esines harvem. Praeguseks on sagenenud lühikesed ja tugevad vihmahood, mis võivad toonased lahendused kiiresti üle koormata, eriti asfalti, hoonete ja kõnniteedega kaetud piirkondades, kus vesi ei pääse pinnasesse.
Kui vihmavesi ei saa maasse imbuda, voolab see kiiresti kanalisatsiooni. Tugeva saju korral ei pruugi süsteem suuta kogu vett vastu võtta ning tagajärjeks võivad olla üleujutatud tänavad, häiritud liiklus, keldripindade veekahjustused, samuti on saastunud veel kergem sellistes tingimustes jõgedesse või merre jõuda.
Looduspõhised lahendused aeglustavad vihmavee liikumist kanalisatsiooni, sest need koguvad osa veest endasse, suunavad selle maasse ja aitavad seda puhastada. Mrosla sõnul ei piisa aga lihtsalt suuremast haljastusest: lahendus peab sobima nii asukoha kui ka sealsete tingimustega.
Nädalatega sobiva lahenduseni
Mrosla tõdes, et rohelahendusele sobiva koha leidmine võtab praegu palju aega ja käsitööd. Planeerijad peavad eraldi välja selgitama, kuhu vesi koguneb, milline on pinnas, milleks maad kasutatakse ja kuhu saab üldse midagi rajada.
Uus tööriist peaks aitama kiiremini toimiva lahenduseni jõuda. Kõigepealt näitab see, kuhu vihmavesi liigub ja kus valitseb kõige suurem üleujutuse oht. Seejärel võrdleb platvorm omavahel eri võimalusi ning pakub välja, millisesse kohta tasuks rohelahendus rajada ja millist sorti teostus sinna kõige paremini sobib. „Praegu võib minna sobiva koha leidmiseks aasta või kauemgi. Meie tööriistaga võiks selleks kuluda nädal või kaks,“ ütles Mrosla.
Vihmavee osas langetab lõpliku otsuse alati linn, mistõttu tuleks vajalikud kooskõlastused läbida tavapärasel viisil. Tööriist aitaks aga just otsustamiseks vajaliku info palju kiiremini kokku koondada.
„Meie lahendus püüab eelkõige vähendada linnades tekkivaid üleujutusi.”
Mrosla rääkis, et paljud sademevee- ja kanalisatsioonisüsteemid rajati aastakümneid tagasi, mil paduvihmasid esines harvem. Praeguseks on sagenenud lühikesed ja tugevad vihmahood, mis võivad toonased lahendused kiiresti üle koormata, eriti asfalti, hoonete ja kõnniteedega kaetud piirkondades, kus vesi ei pääse pinnasesse. Foto: Pexels
Õige taim õigesse kohta
Lisaks asukohale ja sobivale lahendusele suudab tööriist valida välja ka sobivaid taimi. Mrosla sõnul kasutatakse linnahaljastuse sageli vaid piiratut hulka tuntud ja vastupidavaid taimeliike. Kuigi need taluvad hästi muutlikku ilma ja kahjureid, ei pruugi need alati sobida iga kasvukoha tingimustega.
Mrosla väitel ei piisa toimivaks rohelahenduseks vaid sellest, et valitakse välja sobiv taimeliik. Oluline on seegi, mis toimub maa all: liiva-, mulla- ja kivikihid aitavad sademevett koguda, puhastada ja pinnasesse juhtida. Maapinnal kasvavad taimed peavad pidama samal ajal vastu väga erinevatele tingimustele – nii liigniiskusele kui ka põuale, aga ka teesoolale, vähesele päikesevalgusele, saastele ja keerulistele pinnaseoludele.
Paremate roheotsuste tegemiseks kasutab Urban Planner taimede andmebaasi nimega Antscape, millesse on koondatud umbes 900 Läänemere piirkonda sobivat taimeliiki puudutav teave. Andmebaas näitab, millist niiskust, mullastikku, valgust ja happesust iga taim vajab.
Selle põhjal suudab tööriist pakkuda igasse asukohta oludega sobivaid taimi mistõttu on lisaks sademevee paremale juhtimisele võimalik suurendada ka elurikkust. „Mitmekesine taimestik pakub putukatele ja mullaorganismidele paremaid elupaiku ning suurendab rohelahenduse vastupidavust“, ütles Mosla.
„Mitmekesine taimestik pakub putukatele ja mullaorganismidele paremaid elupaiku ning suurendab rohelahenduse vastupidavust.”
Lisaks asukohale ja sobiva lahendusele suudab tööriist valida välja ka sobivaid taimi. Mrosla sõnul valitakse linnahaljastuse jaoks sageli välja vaid piiratud hulk tuntud ja vastupidavaid taimeliike. Kuigi need taluvad hästi muutlikku ilma ja kahjureid, ei pruugi need alati sobida iga kasvukoha tingimustega. Foto: Pexels
Andmed ei tohi takistada
Urban NBS Planner kasutab planeerimiseks eelkõige linnade ruumiandmeid: maakasutust, maapinna kõrgust, pinnast, üleujutusalasid, olemasolevaid rohelahendusi ja nende hooldust käsitlevat teavet. Võimaluse korral saab kasutada ka linna digitaalsest kaksikust pärinevaid andmeid. Sademeandmed ja kliimaprognoosid on peamiselt pärit riiklikelt ilma- ja kliimaasutustelt.
Mrosla sõnul peab tööriist arvestama sellega, et osadel linnadel ei pruugi kõiki vajalikke andmeid käepärast olla. Puudujääke saab korvata näiteks kaugseire, aerofotode ja tehisaruga, mis aitavad hinnata ühtlasi maa-aluste torustike tõenäolist asukohta. „Tööriist ei peaks teenima ainult neid linnu, millel on kasutada kõik vajalikud andmed. See peaks olema kättesaadav ka väiksematele omavalitsustele, vee-ettevõtetele ja arendajatele, kes ei pääse kogu infole ligi,“ ütles Mrosla.
Tulevikus võiks hakata tööriist toimima üheskoos linnade 3D-mudelite ja digitaalsete kaksikutega. Rohelahendustele paigaldatud andurid näitaksid, kui hästi rohelahendused vihmavett koguvad ja ära juhivad. Nii saaks linn varakult märgata, kui mõni lahendus vajab hooldust või ei taha korralikult töötada.
Esimesena hakkaksid tööriista tõenäoliselt kasutama linnad ja omavalitsused, kuid Mrosla hinnangul võiksid sellest saada kasu ka kinnisvaraarendajad, maastikuarhitektid, linnaplaneerijad, vee-ettevõtted ja konsultatsioonifirmad.
Kõigi vajadus on sarnane: linnad peavad hakkama kohanema tugevamate vihmasadudega, vähema vaba ruumiga, kasvavate nõudmistega ning suuremat kontrolli nõudvate kuludega.
Septembris selgub, kas Urban NBS Planner on üks kahest Smart City Challenge’i finalistist, kes saab kuni 840 000 euro suuruse toetuse ja liigub edasi pilootprojekti elluviimise faasi. Rahastuse saanud projektid käivituvad 2026. aasta novembris ja kestavad 2028. aasta lõpuni.
Lisaks Laura Mroslale kuuluvad projekti mitme valdkonna eksperte ühendavasse tiimi TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi vanemteadur Nils Kändler ja doktorant-nooremteadur Kerta Kõiv; FinEst Targa linna tippkeskuse teadurid Mahtab Shahin ja Luiza Schuch De Azambuja, Kaija Veskioja; TalTechi arvutisüsteemide instituudi professor Jeffrey A. Tuhtan ja tarkvarainsener Mike Crooks; Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi keskkonnatehnoloogia nooremteadur Gen Mandre ning Antscape’i asutaja ja tegevjuht Marja-Liisa Soone.
„Tööriist ei peaks teenima ainult neid linnu, millel on kasutada kõik vajalikud andmed. See peaks olema kättesaadav ka väiksematele omavalitsustele, vee-ettevõtetele ja arendajatele, kes ei pääse kogu infole ligi.”
