Trialoogi toimetaja
Rahatarkusest räägitakse Eestis enamasti eraisiku vaates – kuidas säästa, investeerida või laenu võtta. TalTechis valminud Karl Konrad Valtini magistritöö tõstab aga rahastamise fookusse ettevõttejuhid, kelle otsused mõjutavad kogu ettevõtte rahalist käekäiku.
Valtini magistritöö „Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtide finantskirjaoskus” näitab, et Eesti väikse ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidel on finantsteadmised üldiselt küll olemas, kuid soovida jätab riskide hindamine – oskus näha, millal võib kasvuvõimalusest saada ettevõtte jaoks ohukoht.
Väikestes ja keskmise suurusega ettevõttes ei pruugi rahaasjade üle otsustada just suur finantsosakond. Sageli jõuavad ettevõtte raha puudutavad otsused omaniku, tegevjuhi, juhatuse liikme või keskastme juhi lauale. Seetõttu ei saa äriline finantskirjaoskus jääda ainult finantsjuhi või raamatupidaja pärusmaaks.
Juht ei pea olema tingimata finantsspetsialist. Küll aga peab ta aru saama, mida ettevõtte numbrid tegelikult näitavad: kas käibekasv jõuab kasumisse, kas tulud ja kulud on tasakaalus, kas investeeringul on selge tasuvusloogika ning kas ettevõttel on mõne olulise eelduse puudumisel kasutada piisav puhver.
Valtin uuris oma magistritöös Eesti väikse ja keskmise suurusega ettevõtteid vedavate juhtivtöötajate ärilist finantskirjaoskust, mida ta kirjeldab võimena „lugeda rahalisi olukordi ning mõista bilanssi ja rahavoogude aruandlust.“ Sellega kaasnevalt püüdis ta teada saada, kas ja kuidas juhid oma rahandusalaseid teadmisi igapäevatöös kasutavad.
Valtini hinnangul on finantskirjaoskus ettevõtte arengu seisukohalt tähtis just seetõttu, et ilma selleta ei pruugi juht probleemi õigel ajal märgata: „Kui inimene ei suuda murekohta aegsasti leida, ei saa ettevõte kogeda ka suurt arengut.“
„Kui inimene ei suuda murekohta aegsasti leida, ei saa ettevõte kogeda ka suurt arengut.“
Tuleb õppida mõistma riske
Oma magistritöös jagas Valtin ärilise finantskirjaoskuse kolmeks osaks: finantsteadmisteks, finantskäitumiseks ja finantsiliseks suhtumiseks. Esimene tähendab oskust mõista rahastusalaseid mõisteid ja ettevõtte rahalist seisu, teine võimet kasutada oma teadmisi igapäevastes otsustes ning kolmas suhtumist planeerimisse ja riskidesse. Just viimane osutus Valtini töö põhjal juhtide kõige nõrgemaks kohaks.
Magistritöö lõplikku analüüsi jõudis 157 Eesti väikse ja keskmise suurusega ettevõttes tegutseva juhtivtöötaja vastust. Uuringu järgi oli nende ärilise finantskirjaoskuse üldtase 74%, mida võib pidada Valtini uurimuse kontekstis rahuldavaks tulemuseks.
Kõige tugevamaks osutus finantsteadmiste pool, kõige nõrgemaks jäi aga riskide hindamise võime. „74-protsendiline tulemus paigutas uuringus osalenud juhtivtöötajad OECD hindamisskaalal rahuldavale tasemele. Kui aga vaadata OECD uuringut laiemalt, siis selgub et juhtivtöötajate äriline finantskirjaoskus pole samavõrd tugev kui elanikkonna üldine finantskirjaoskus, mis on Euroopa keskmisest kõrgem,“ tõdes Valtin.
Valtin pani oma uurimistöö tulemusel tähele,, et just väiksemate ettevõtete juhid osanud alati riske adekvaatselt hinnata, eriti kui need puudutasid laenude ja võimenduse kasutamist. „Vastustest ilmnes, et juhtidel ei pruugi alati olla piisavalt selget pilti sellest, millal muutub laenukoormus ettevõtte jaoks liiga suureks ning millised on võimenduse varjuküljed.“
Ühest magistritöö üllatavamast järeldusest ilmnes, et valimi finantskirjaoskuse tase ei sõltunud sugugi juhi taustast ega positsioonist. Teisisõnu ei suutnud kõrgem ametikoht, pikem töökogemus, vanus ega haridustase tagada automaatselt paremat tulemust. „Ma eeldasin, et ametipositsioon või haridus on finantskirjaoskusega tugevamalt seotud, aga minu valimi põhjal ei olnud võimalik tugevat seost tuvastada,“ ütles Valtin.
„Vastustest ilmnes, et juhtidel ei pruugi alati olla piisavalt selget pilti sellest, millal muutub laenukoormus ettevõtte jaoks liiga suureks ning millised on võimenduse varjuküljed.“
Teadmistest peab saama otsus
Valtini hinnangul peaksid juhid olemasolevaid finantsteadmisi julgemalt kasutama. Uuringu vastustest jäi talle mulje, et paljudel juhtidel on baasteadmised küll olemas, kuid need ei jõua alati piisavas mahus otsustesse. „Juht peab analüüsima valikuid, kaaluma riske, võtma vastu otsuseid ja õppima nende tulemustest.“
Sama oluline on riskid teadlikult läbi kaaluda. Valtini sõnul peaks ettevõtja tegema endale enne otsust selgeks, millised riskid võivad realiseeruda. Kõikidesse ämbritesse ei pea ise astuma – õppida saab ka teiste kogemustest.
Laiemalt vajaks Eesti juhtide finantskirjaoskus Valtini hinnangul rohkem tähelepanu. Eraisikute rahatarkusest räägitakse palju, kuid ettevõtte juhtide oskused on jäänud tema sõnul tagaplaanile. Valtin leiab, et siin võiks oma roll olla ka riigil, näiteks rahandusministeeriumil, mille kaudu saaks pakkuda ettevõttejuhtidele ja keskastme juhtidele ettevõtlusega seotud finantsiliste nüansside mõistmiseks rohkem praktilist tuge.
„Juht peab analüüsima valikuid, kaaluma riske, võtma vastu otsuseid ja õppima nende tulemustest.“
