Saban Ibrahim Göksal: Türgi tugevdab positsiooni Euroopa kaitsetööstuses

Saban Ibrahim Göksal: Türgi tugevdab positsiooni Euroopa kaitsetööstuses. 29.05.2026. Kuna Türgil puudub Brüsseliga ametlik julgeolekulepe ja ta on seetõttu jäetud Euroopa Liidu kaitserahastusprogrammist SAFE (Security Action for Europe) välja, on riigi juhtivad kaitseettevõtted asunud rakendama pragmaatilist nn kohaliku silla strateegiat. Ühisettevõtteid luues, tootmisrajatisi omandades ja Euroopa tootmiskohtadesse otse investeerides annavad Türgi ettevõtted oma tehnoloogiatele „Euroopa näo“. Nii saavad nad kaudse juurdepääsu ELi turgudele, tarneahelatele ja seotud rahastusvõimalustele, samal ajal kui EL ja vastuvõtjariigid võidavad uusi töökohti, suuremat tööstusvõimekust ja tugevamat julgeolekukindlust. Seda strateegiat ilmestavad kolm silmapaistvat algatust. LBA Systems tugevdab Euroopa mehitamata õhusüsteemide võimekust Esimene neist on Türgi ettevõtte Baykar ja Itaalia kaitsetööstusettevõtte Leonardo ühisettevõte LBA Systems, mis loodi 2025. aasta juunis Itaalias. Ettevõte keskendub mehitamata õhusõidukite projekteerimisele, arendamisele, tootmisele ja tugiteenustele, ühendades Baykari tõestatud platvormid, nagu Bayraktar TB2 tüüpi droon, Akinci mehitamata lahingulennuk ja Kizilelma mehitamata hävituslennuk, Leonardo sensorite, kasulike koormate, sertifitseerimisalase oskusteabe ja integreeritud missioonisüsteemidega. Itaalia jaoks tähendab see partnerlus kosmose- ja lennundustööstuse elavnemist, eelkõige tänu Piaggio Aerospace’i rajatiste omandamisele ja laiendamisele Villanova d’Albengas, Genovas ja mujal. See aitab säilitada ja luua kõrge kvalifikatsiooniga töökohti, tuua riiki mehitamata õhusüsteemide tootmise oskusteavet ning tuua tootmise, hoolduse ja tarneahelad kohapeale. Itaalia ametnike hinnangul on tegu olulise sammuga riigi operatiivsete ja tehnoloogiliste võimete tugevdamisel, sest see lõimib Türgi innovatsiooni Itaalia tööstusbaasiga. Euroopa julgeoleku seisukohalt aitab LBA Systems vähendada Euroopa mahajäämust taktikaliste ja strateegiliste mehitamata õhusüsteemide valdkonnas võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga. Ettevõte pakub NATO ja ELi standarditele vastavaid sertifitseeritud lahendusi, mis tugevdavad mitme tegevusvaldkonna operatsioone, tehisintellektil põhinevaid võimeid ja tarneahelate vastupidavust. Lisaks on sellel koostööl selge kahesuguse kasutuse mõõde: sõjaliste ülesannete kõrval sobivad need süsteemid ka väljaõppeks, logistikaks, tsiviilkaitseks, katastroofidele reageerimiseks ja seireülesanneteks. Nii näitab see, et sõjalise kvaliteediga mehitamata süsteemidel võib olla ka oluline tsiviilkasutus, kusjuures samal ajal vastavad need rangetele Euroopa sertifitseerimisnõuetele. „Euroopa julgeoleku seisukohalt aitab LBA Systems vähendada Euroopa mahajäämust taktikaliste ja strateegiliste mehitamata õhusüsteemide valdkonnas võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga.“ ARCA tehas viib Eesti kaitsetööstuse uude kaalukategooriasse Teine näide on Türgi kaitsetööstusettevõtte ARCA Savunma investeering Eestisse. Ettevõte võitis 2026. aasta aprillis strateegilise hanke Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargis ning investeerib ligikaudu 300 miljonit eurot ARCA Balticu rajamisse. Tegemist on suure suurtükimürskude tehasega. Tootmise algus on kavandatud 2028. aastaks ning projekt võib luua kuni 1000 uut töökohta. Eesti jaoks, eriti NATO idatiiva eesliiniriigina, on see väga oluline samm oma kaitsetööstusbaasi arendamisel. Nii jääb suurem osa kaitsekulutustest riiki ning väheneb sõltuvus kaugematest tarnijatest. Tegemist on ühe suurima välisinvesteeringuga Eesti arenevas kaitsetööstuses. Projekt loob Ida-Virumaal kõrge kvalifikatsiooniga töökohti, suurendab kohalikke maksutulusid ja toetab piirkonna pikaajalist tööstuslikku arengut. Suurtükimürskude tootmise rajamine Eestisse tugevdab ühtlasi riigi varustuskindlust ning aitab Eestil kujuneda liitlaste kaitsevõime panustajaks, mitte üksnes selle tarbijaks. Euroopa julgeoleku seisukohalt tugevdab see tehas märkimisväärselt NATO idatiiba, pakkudes usaldusväärset ja piirkondlikku tootmisallikat 155 mm ja muudele suurtükimürskudele. Suure intensiivsusega sõjaliste konfliktide ajastul, mida on ilmekalt näidanud Ukraina sõda, suurendab kohalik tootmisvõime valmisolekut, heidutusvõimet, varustuskindlust ja kogu liidu vastupidavust. See toetab otseselt Balti riike ja laiemat Euroopa kollektiivkaitset ning vähendab sõltuvust Atlandi-ülestest ja Kaug-Ida tarneahelatest. „Suurtükimürskude tootmise rajamine Eestisse tugevdab ühtlasi riigi varustuskindlust ning aitab Eestil kujuneda liitlaste kaitsevõime panustajaks, mitte üksnes selle tarbijaks.“ Türgi ja Briti koostöö kiirendab Euroopa mehitamata süsteemide arengut Kolmas näide on Türgi lennundus- ja kaitsetööstusettevõtte TUSAŞi ning Briti kaitsetööstusettevõtte BAE Systems koostöö Ühendkuningriigis. 2025. aasta novembris sõlmisid pooled vastastikuse mõistmise memorandumi, et uurida koostöövõimalusi mehitamata õhusüsteemide valdkonnas, sealhulgas jäigatiivaliste, rootorõhusõidukite ja hübriidlahenduste arendamisel. Ühendkuningriigi jaoks tähendab see koostöö mõlema partneri tugevuste ühendamist: TUSAŞ toob kaasa platvormiarenduse kogemuse, BAE Systems aga võitlussüsteemide oskusteabe. See aitab kiirendada innovatsiooni, luua kulutõhusaid lahendusi ja avada uusi turuvõimalusi. Ühtlasi toetub see senistele kahepoolsetele sidemetele, sealhulgas Eurofighteri programmile, ning tugevdab Ühendkuningriigi positsiooni järgmise põlvkonna mehitamata õhusüsteemide arenduskeskusena. Euroopa julgeoleku seisukohast tugevdab see partnerlus NATO koostalitlust ja kollektiivset võimekust mehitamata süsteemide valdkonnas. Türgi ja Ühendkuningriigi oskusteabe ühendamine toetab kõrgtehnoloogiliste süsteemide arendamist seire-, ründe- ja mitme tegevusvaldkonna operatsioonide jaoks ning suurendab seeläbi Euroopa heidutusvõimet ja operatiivset eelist. Ka siin on selge kahesuguse kasutuse mõõde: arendatavad tehnoloogiad võivad teenida nii kaitse- kui ka tsiviilotstarvet, näiteks piirivalves, mereseires, keskkonnaseires ja hädaolukordadele reageerimisel. Samal ajal soodustab see autonoomia, tehisintellekti ja sensorite lõimimise arengut, millest võidavad nii kaitsevaldkond kui ka kommertssektor. „Euroopa julgeoleku seisukohast tugevdab see partnerlus NATO koostalitlust ja kollektiivset võimekust mehitamata süsteemide valdkonnas.“ Türgi kujuneb Euroopa kaitsetööstuse strateegiliseks partneriks Kuigi nende algatuste väljund on erinev, ulatudes mehitamata õhusüsteemidest ja droonidest kuni täppissuurtükimürskudeni, on nende strateegiline loogika sama. Türgi ettevõtted rajavad Euroopasse ühisettevõtete ja otseinvesteeringute kaudu kohalolekut. See toob vastuvõtjariikidele otsest ja pikaajalist kasu: kõrge kvalifikatsiooniga töökohti, tehnoloogiasiiret, suuremat tootmisvõimekust ja tugevamaid tarneahelaid Euroopas. Vastutasuks saab Euroopa vastupidavama ja mitmekesisema tööstusbaasi, tugevama kaitsevõime oma haavatavatel ida- ja lõunatiibadel ning kiirema innovatsiooni, mis tugevdab nii kollektiivset julgeolekut kui ka pikaajalist majanduslikku konkurentsivõimet. Türgi oskusteabe lõimimine väljakujunenud Euroopa tööstusökosüsteemi aitab vähendada strateegilisi sõltuvusi ja suurendada tegelikku koostalitlusvõimet. „Kohaliku silla“ mudelist on kiiresti saamas Türgi kaitsetööstuse peamine laienemistee Euroopasse. Tegemist on pragmaatilise ja vastastikku kasuliku lähenemisega, mis aitab ületada poliitilisi takistusi ning soodustab ühtlasi tihedamat transatlantilist ja Euroopa-sisest kaitsetööstuskoostööd. On tõenäoline, et see suundumus mõjutab NATO ja ELi strateegilisi valikuid veel aastaid. „Türgi oskusteabe lõimimine väljakujunenud Euroopa tööstusökosüsteemi aitab vähendada strateegilisi sõltuvusi ja suurendada tegelikku koostalitlusvõimet.“