Teadustulemused linnaruumi ja majandusse

Teadustulemused linnaruumi ja majandusse. 18.03.2026. Haridus- ja teadusministeerium seadis 2020. aastal FinEst Targa linna tippkeskusele ambitsioonika ülesande: arendada teadlaste ja linnade koostöös lahendusi, mis võetaks Eesti linnades ja valdades kasutusse ning millest kasvaksid välja kommertsialiseeritavad tooted ja teenused. Sama ootust kannab Euroopa Liidu Teaming-programm, mis rahastab Eesti esimest tippkeskust. Reaalsuskontroll esimestest pilootprojektidest Esimesel struktuurifondi perioodil (2020–2023) viisime ellu kuus pilootprojekti ning arendasime välja kuus lahendust. Ajaaken oli väga piiratud ja osapoolte kogemused erinevad: minul oli ettevõtetega töötamise taust, teadlastel eeskätt Horisondi teadusprojektide kogemus, ent linnade kokkupuude teaduskoostöö ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuga oli sageli vähene. Õppisime kõik palju ja kuigi tagantjärele tunduvad mitmed õppetunnid ilmselged, tuli nendeni jõuda katsetuste ja eksimuste kaudu. Pilootprojektid käivitati kiires tempos. Esimesest ideekonkursist valis rahvusvaheline hindamiskomitee välja neli suuremat projekti (kestusega 29 kuud ning eelarvega 1,2–1,4 miljonit eurot projekti kohta). Järelnoppevoorus lisandus kaks keskmise suurusega ettevõtmist (kestusega 18 kuud ning eelarvega umbes 600 000 eurot projekti kohta). Teadlaste motivatsioon ja valmisolek ettevõtluseks olid sageli piiratud, nagu ka meie endi arusaam huvide vahel haigutavate lõhede suurusest. Äriplaanid osutusid algelisteks, meeskondades ei võtnud keegi kanda ettevõtlusrolli ning intellektuaalomandi kaitse oli paljudele võõras, mis on vastuolus senise avatud teaduse praktikaga. Lisaks selgus, et mitu lahendust lähtus pigem teaduslikust huvist kui linnade valideeritud vajadusest. Pilootlinnu ei kaasatud alati piisavalt, probleeme mõisteti pealiskaudselt ning lahenduste rakendatavust ei arendatud välja koostöös linnadega, samuti jättis soovida maksevalmiduse tuvastamine. Ajakavad ja eelarved ulatusid lubatavuse piirini, optimaalsust ei suudetud hoida ning tegevuskava ja eelarve paindlikkust ei osatud ära kasutada. Mitmel juhul tehti katseid linnakeskkonnas alles projektide lõpus, mis jättis muudatustele ja lahenduste turuküpseks kohandamisele vähe ruumi. Ometi on kahe aasta järel põhjust rahuloluks. Kuuest loodud lahendusest on viis endiselt vähemalt ühes pilootlinnas kasutusel. Hoone energiatõhususe auditi lahendus DigiAudit on litsentsitud iduettevõttele ja osutunud juba kolmandat aastat tulusaks. Loodud on kaks hargettevõtet – energiavoogude juhtimise platvorm DSxOS ja linnaroheluse digitaalne kaksik Herbarium.ai –, mille puhul saab TalTechist investeeringu kaasamisel osanik. Kolm lahendust on jõudnud turule ning neist kaks on juba toonud TalTechile tulu, sealhulgas Soomest. Et pakkuda linnaelaniku heaolu hindamisteenust, sõlmisime hiljuti lepingu ühe Hollandi kinnisvaraettevõttega. Teadustulemustest on saadud kasu ka riiklikul tasandil. Eesti riik on kasutanud esmast „liikuvuse kui teenuse“ (MaaS) prototüüpi ja kasutanud ehitusregistri edasiarendamise inspiratsioonina hoone automaatse energiaauditi lahendust. Katsed linnades algavad varem ja ärimentorid toetavad turule jõudmist Teisel struktuurifondi perioodil (2024–2028) viime ellu seitse uut pilootprojekti. Viis neist on juba käigus ning kaks alustavad 1. novembril 2026. Varasematele õppetundidele tuginedes oleme teinud mitmeid teadlikke muudatusi. Oleme laiendanud viimaseid targa linna ideekonkursse Eestist kaugemale ning linnade valideerime nüüd lisaks Eestile ka välismaa linnade ja kinnisvaraarendajate vajadusi. Ideekonkursside kolmes viimases voorus on osalenud 114 linna või organisatsiooni 29 riigist. Pakume ideekonkursi finalistidele kolmekuulist ettevalmistusfaasi, et toetada linnade valideerimisvajadusi ja -lahendusi ning kaasata igasse tiimi Targa linna tippkeskusest pärit koordinaatorit. Pilootprojektide kestus on varasemast kuus kuni seitse kuud pikem, eelarved realistlikumad ning pilootprojektide partnerlinnades peavad katsed algama juba ettevõtmise käigus. Seadsime paika ka otsustava tähtaja, mis annab võimaluse hinnata, kas lahenduse arendusega on mõistlik edasi liikuda. Rõhutame senisest selgemalt vajadust meeskondade ettevõtlusalase kompetentsi järele. Igal projektil on kogenud ärinõustaja ja nõuandev kogu, nii et õigeaegne mentorlus võimaldab langetada pilootprojektis ja lahenduse arendamisel teenuse turuletoomist toetavaid valikuid. Pakume juba varajases faasis ettevõtlus- ja intellektuaalomandi koolitusi ning oleme laiendanud ettevõtlushuviliste teadlaste võrgustikku. Koolitustes paneme rõhku ka tootearendusele, finantsprognoosidele ja kapitali kaasamise oskustele. Kokkuvõttes näeme, et tee teadlasest ettevõtjaks on keeruline, kuid täiesti võimalik. Kui vajadused on ausalt läbi arutatud ja rollid selged, on sisuline koostöö linnadega täiesti teostatav – seda nii Eesti piires kui ka rahvusvaheliselt. Jätkame tööd selle nimel, et FinEst Targa linna tippkeskuses loodud lahendused jõuaksid edukalt linnaruumi ja majandusse ning et tekiks uusi võimalusi sarnaste, suure mõjuga lahenduste arendamiseks ka tulevikus. Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav projekt „FinEst Targa linna tippkeskuse piloodiprogramm“.