Tegemist on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga “Euroopa Horisont” kaheaastase projektiga, mida veab TalTechis tegutsev FinEst Targa Linna Tippkeskus. Partnerid on pärit kuuest riigist: Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Bulgaariast ja Küproselt.
FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadur Kaija Veskioja ütleb, et Finex ei jaga ise toetusi, vaid aitab arendajatel leida õige tee testimisvõimaluste ja vajadusel ka rahastuse juurde. „Me anname ennekõike nõu, s.t me oleme lahenduste ja teenusepakkujate vaheline lüli – suuname innovatiivsed ideed sobivate programmide, testkeskkondade ja -teenusteni, tutvustades idee autoritele erinevaid võimalusi, aidates neil muuhulgas ka rahastust leida.”
Õige koht, õige kontakt
Testimine ei tähenda ilmtingimata valget kitlit ja laborilauda. See võib olla teenusepakkuja juures toimuv prototüübikatse, linnas asuv „elav labor” linnas või teises riigis asetsev testala või katseplatvorm. Finexi eesmärk on teha arendaja teekond võimalikult lihtsaks: et ta leiaks võimalikult kiiresti õige koha ja õiged inimesed, ilma et ta peaks nädalaid e-kirju saatma või tutvuste najal õiget ust otsima.
Lisaks suunamisele kogub Finex kokku eri riikide toimivad praktikad, et partnerite testimisvõimalused muutuksid arendajatele kättesaadavamaks. Samal ajal pannakse pilootprojektide kogemused kirja, et tüüpiliselt korduvad komistuskivid varakult nähtavale tuleksid ning et neid saaks järgmiste katsetuste puhul vältida.
TalTechil on Finexis mitu rolli. Ülikooli ülesanne on projekti vedada, aga samal ajal pakub see kohta, kus sünnivad uued ideed ja kus saab uusi ideid ka testida. See tähendab, et Finexi kaudu võib arendaja jõuda otseteed pidi TalTechi laboritesse ja programmidesse.
Eestis keskendub Finex rohetehnoloogiatele, mille vajadus uute lahenduste järele on eriti suur. Veskioja sõnul on peamisteks fookusvaldkondadeks riigikaitse, energia ning ehitatud ehk tehiskeskkond.
Veskioja sõnul on veel vara öelda, millised Eesti testkeskkonnad välispartneritele kõige enam huvi pakuvad, sest tervikpilt alles kujuneb. Küll aga toob ta esile TalTechi Targa Linna Tippkeskuse programmi Smart City Challenge, mis annab linnalahendusi arendavatele tiimidele võimaluse oma tehnoloogiaid päriselt proovile panna ning pakub selleks ka rahastust ja muud eksperimenteerimisega seotud tuge.
Kui innovatsioon põrkub seadusandlusega
Vahetevahel pole küsimus selles, kas tehnoloogia töötab, vaid selles, kas reeglid lubavad seda kasutada. Tartus testitud LinnaSulps pakub kõneka näite: andurid suudavad jälgida vahetult suplusvee kvaliteeti, kuid kogutud andmeid ei ole võib-olla võimalik ametlikult kasutusele võtta, sest kehtiv kord eeldab teistsugust mõõtmist.
Veskioja sõnul on selline olukord uute tehnoloogiate ja ärimudelite puhul pigem tavaline. Finexi üks eesmärk ongi sellised takistused kokku koguda, vaadata, kuidas on neid mujal ületatud, ning jagada õppetunde partnerriikidega, et järgmised tiimid sama reha otsa ei jookseks. „Finex aitab koguda kokku erinevad regulatsioonidega seotud testimisprobleemid ja sedakaudu ka nende lahendused.”
Finexi tugevus ilmneb selleski, et projekt ei piirdu Eestiga. Kui arendajal on vaja testida mingit ideed näiteks Soomes, Leedus või mõnes teises partnerriigis, ei pea ta alustama nullist. Tugiportaali kaudu jõuab ta kiiresti inimesteni, kes tunnevad kohalikku turgu ning teavad, millised testkeskkonnad ja teenused seal päriselt eksisteerivad. „Finexi suurim eelis on tugiportaalis väljatoodud rahvusvaheliste kontaktide olemasolu,” leidis Veskioja.
2025. aastal valiti igast Finexi partnerriigist välja pilootprojektid ja idufirmad ning nende juhtumianalüüsid avalikustatakse lähiajal. Seni saab Finexi tugiportaalist kätte kuue riigi testimisvõimaluste ja tugiorganisatsioonide kontaktid ja tegevusülevaate.
„Me anname ennekõike nõu, s.t me oleme lahenduste ja teenusepakkujate vaheline lüli – suuname innovatiivsed ideed sobivate programmide, testkeskkondade ja -teenusteni, tutvustades idee autoritele erinevaid võimalusi, aidates neil muuhulgas ka rahastust leida.”