Sain eelmisel nädalal kätte kardetud elektriarve. Oodatult väga suur summa, avalikustamiseks liiga suur. Vaatamata üsna hea soojapidavusega elamisele tähendab soojuspumbaga kütmine alati suuremaid talviseid elektriarveid, külmade ilmadega väheneb ka pumpade efektiivsus. Kuna olen aastaid oma elektritarbimist ning -kulusid jälginud, vaatasin seekord veidi arvude taha.
Võrreldes eelmise aasta soojema jaanuariga oli elektri tarbimine sel aastal 68 protsenti suurem. Sellest ligi kuus protsenti tulid aasta jooksul kallinenud võrgutasudest, tõusnud käibemaksust ning varustuskindluse ja sageduse hoidmise tasudest. Ehk siis peamiselt tuleb suurenenud elektri- ja küttearvete eest süüdistada ikkagi ilmataati.
Kuna kasutan fikseeritud paketti, ei avaldanud börsihinna tõus mu arvele õnneks mõju. Kui võrrelda praegust olukorda börsipaketiga, siis tuli mulle ühe kuuga tagasi eelmise aasta jooksul fikseeritud paketi eest makstud suurem kulu. Otsustasin juba aastaid tagasi fikseeritud paketi kasuks, kuna ma ei reageeri börsihindadele kõige paremini. Suurem osa Eesti elektritarbijatest on otsustanud teha sedasama.
Aga ikkagi tekib küsimus: kas ei saaks kuidagi odavamalt? Miks viivad külmad ilmad börsielektri hinnad lakke?
Kahjuks elame piirkonnas, mille talvised hinnad on kõikjal kõrgel. Seejuures ka Soomes ja Rootsis, mille börsielekter on meiega võrreldes tuntavalt odavam. Praegustegi külmade ilmadega veab just Soome tootmisvõimsuste defitsiit üles ka Eesti elektrihindu. Esimest korda nägime selle mõju 2024. aasta jaanuaris, mil ühe külma päeva börsihinnad olid 14 tunni jooksul üle 1000 EUR/MWh. Tänavu vältisime sedavõrd kõrgeid hinnatasemeid tänu vahepeal lisandunud uutele jaamadele.
Uute juhitavate võimsuste osas oleks pidanud Eesti võtma juba kümmekonna aasta eest vastu investeerimisotsuseid. Eks tolle aja otsustajad teavad paremini, miks seda ei tehtud. Põlevkivijaamade töökindlus pole enam väga kõrge, uusi gaasijaamu hakati rajama alles eelmisel aastal ning see töö võtab veel mitu aastat aega. Akusalvestite tulek hakkab samuti börsihindade kõikumisi vähendama, kuigi keskmist hinnataset need oluliselt ei mõjuta.
Võrreldes eelmise aasta soojema jaanuariga oli elektri tarbimine sel aastal 68 protsenti suurem. Sellest ligi kuus protsenti tulid aasta jooksul kallinenud võrgutasudest, tõusnud käibemaksust ning varustuskindluse ja sageduse hoidmise tasudest. Ehk siis peamiselt tuleb suurenenud elektri- ja küttearvete eest süüdistada ikkagi ilmataati.
Külmad ilmad ja kõrged börsihinnad tõid paljudele kodumajapidamistele jaanuaris tavapärasest suuremad elektriarved. Foto: Chat GPT
Aasta keskmised elektri börsihinnad on viimase viie aasta jooksul liikunud langevas suunas. Sellele on aidanud kaasa päikesepaneelide võimsuse kasv, mis on jõudnud mõne aastaga üle 1200 MW, ning tuuleparkide võimsuse kahekordistumine.
TalTechis tehtud analüüs näitas, et kui rajada sellisel hulgal maismaatuuleparke, et aastane taastuvenergia osakaal energiatootmises kasvaks kuni 70 protsendini (eelmise aasta osakaal ulatus 40 protsendi ligidusse), siis aitaks see vähendada elektri iga-aastast keskmist lõpphinda. See tähendaks, et tuulikute võimsust tuleks võrreldes praegusega kahekordistada, milleks ongi kavas korraldada veel üks taastuvelektri vähempakkumine. Alles 70 protsendi piiri ületades võib tarbijate kogukulu hakata tõusma.
Kui viia värskelt vastu võetud energiamajanduse arengukavas sätestatud plaanid ellu, tagaks see meile odavama keskmise elektrihinna, suurema varustuskindluse ja puhtama keskkonna.
Uute juhitavate gaasijaamade rajamine vähendab talviste külmade päevade börsihindasid, akusalvestid ühtlustavad nii tasakaalustamise kui ka börsihindu ning võimaldavad kasutada paremini ära uute tuulikute ja päikeseparkide odavama elektrihinna potentsiaali. Ligi viie aasta pärast saab näha nende muutuste täieulatuslikku mõju. Loodetavasti rajavad ka soomlased vahepeal mõned juhitavad jaamad.
Ilmataadi viperuste vastu tuleb aga kodusid veelgi enam soojustada. Külmad talved pole kuskile kadunud, nendeks tuleb olla valmis ka tulevikus.
Uute juhitavate gaasijaamade rajamine vähendab talviste külmade päevade börsihindasid, akusalvestid ühtlustavad nii tasakaalustamise kui ka börsihindu ning võimaldavad kasutada paremini ära uute tuulikute ja päikeseparkide odavama elektrihinna potentsiaali.
