TalTechi Virumaa kolledži direktor, H2CoVE regionaalne koordinaator
At an international meeting held in Tartu, the development of hydrogen skills gained new momentum – experts, researchers, and entrepreneurs from five countries came together to find solutions for integrating hydrogen technologies into everyday economic and educational systems.
On April 8–9 this year, the international hydrogen community gathered in Tartu to find practical solutions for developing vocational education in hydrogen technologies and strengthening regional hydrogen ecosystems. The event was led by TalTech’s Virumaa College, which represents Estonia in the Erasmus+ project Hydrogen Centres of Vocational Excellence (H2CoVE).
H2CoVE brings together educational institutions, research organizations, and industry partners from five European regions – Vestland in Norway, North Holland in the Netherlands, Tyrol in Austria, Ivano-Frankivsk in Ukraine, and Estonia. The project aims to create strong, skills-based local ecosystems that support the development of the hydrogen economy and Europe’s green transition. In addition to Virumaa College, other Estonian participants include Tartu Vocational Education Centre, the Estonian Aviation Academy, and Skycorp OÜ.
Clicking into hydrogen: Estonia’s map impressed international partners
During the two-day meeting in Tartu, project participants shared progress updates, reviewed work packages and regional coordinator activities, and held in-depth discussions. At Tartu Science Park, they met with Estonian hydrogen companies H2Electro, GaltTec, and Skycorp. The TiVO hydrogen project was presented, and future cooperation opportunities in vocational education were explored.
The meeting also confirmed the H2CoVE project’s Quality and Evaluation Handbook, which defines the upcoming standards and reporting processes.
The delegation visited the VOCO Engineering Academy centre, where a dedicated hydrogen laboratory is being established to bring hydrogen skills into practical training. Participants also toured the Chemicum renewable energy centre, home to Estonia’s first green hydrogen refuelling station and ongoing developments in battery and fuel cell technologies.
One of the highlights of the gathering was the presentation of different national hydrogen ecosystems. Special attention was drawn to the interactive map of Estonia’s hydrogen ecosystem, created by TalTech Virumaa College’s Nikita Lumijõgi. The map offers detailed information ranging from renewable energy producers to hydrogen storage and distribution solutions.
Selle aasta 8.–9. aprillil kogunes Tartusse rahvusvaheline vesinikuvaldkonna kogukond, et otsida praktilisi lahendusi, kuidas arendada vesinikutehnoloogiate alast oskusharidust ja tugevdada partnerpiirkondade vesiniku ökosüsteeme. Kohtumist vedas TalTechi Virumaa kolledž, mis esindab Eestit Erasmus+ projekti Hydrogen Centres of Vocational Excellence (H2CoVE) raames.
H2CoVE ühendab haridusasutusi, teadusorganisatsioone ja tööstuspartnereid viiest Euroopa piirkonnast – Norra Vestlandist, Põhja-Hollandist, Austria liidumaalt Tiroolist, Ukraina linnast Ivano-Frankivskist ja Eestist. Projekti siht on luua tugevaid, kohalikel oskustel põhinevaid ökosüsteeme, mis toetavad vesinikumajanduse arengut ja Euroopa rohepööret. Eestist osalevad projektis peale Virumaa kolledži veel Tartu Kutsehariduskeskus, Eesti Lennuakadeemia ja Skycorp OÜ.
Klikka vesinikule: Eesti kaart köitis rahvusvahelisi partnereid
Tartus toimunud kahepäevase kohtumise jooksul jagati projektitöö edusamme, anti ülevaade tööpakettidest ja piirkondlike koordinaatorite tegevusest ning toimusid sisukad arutelud. Tartu Teaduspargis kohtuti Eesti vesinikuettevõtetega H2Electro, GaltTec ja Skycorp. Tutvustati TiVO vesinikuprojekti ja visandati edasisi kutsehariduse-alaseid koostöövõimalusi.
Kohtumisel kinnitati ka H2CoVE projekti kvaliteedi- ja hindamisraamat, mis määratleb tulevased standardid ja aruandlusprotsessid.
Delegatsioon külastas VOCO Inseneriakadeemia keskust, kus rajatakse kutseõppe tarbeks spetsiaalset vesinikulaborit, mis võimaldab viia vesinikuoskusi praktikasse. Samuti näidati partneritele Chemicumi taastuvenergia keskust, kus paikneb Eesti esimene rohevesiniku tankimispunkt ning arendatakse akutehnoloogiat ja kütuseelemente.
Kokkusaamise tipphetkeks kujunes eri riikide vesinikualaste ökosüsteemide tutvustamine. Erilist tähelepanu pälvis TalTechi Virumaa kolledži esindaja Nikita Lumijõe loodud interaktiivne Eesti vesiniku ökosüsteemi kaart, mis pakub detailset infot alates taastuvenergia tootjatest kuni vesiniku salvestamise ja jaotamiseni.
Tähelepanu pälvis Eesti vesiniku ökosüsteemi kaart, mis pakub detailset infot taastuvenergia tootjatest kuni vesiniku salvestamise ja jaotamiseni. Foto: TalTech
Vesinik, käegakatsutav võimalus
Muuhulgas viidi läbi praktiline töötuba „Ecosystem Talk“, mida juhtisid professor Allan Niidu ja Skycorpi juht Marek Alliksoo. Töötoas kaardistati peamised takistused ja võimalused, mis vesinikuvaldkonna arengut eri riikides mõjutavad.
Selgus, et arengut takistavad eeskätt ühiskonna madal teadlikkus, rahastamistakistused ja haridussüsteemi aeglane kohandumine. Kuid samas nähti suurt potentsiaali tööstuse ja hariduse vahelises koostöös, rahvusvahelistes praktikaprogrammides ning selgemas poliitikakujundamises, mis aitaks kindlustada tulevikuperspektiive.
„Vesinikutehnoloogiate areng ei ole pelgalt insenertehniline väljakutse, vaid vajab teadlikkuse tõstmist ja hariduse-tööstuse koostööd,“ rõhutas professor Allan Niidu.
Tartu kohtumise sõnum oli selge – vesinik ei ole enam tulevikutehnoloogia, vaid käegakatsutav võimalus, milleks peame juba täna valmis olema. H2CoVE projekt loob kindla pinna, et Euroopal oleks vesinikurevolutsiooni läbiviimiseks piisavalt teadmisi, oskusi ja inimesi.
H2CoVE projekti rahastab kutsehariduse tippkeskuste (Centres of Vocational Excellence) meetme kaudu Euroopa Liidu Erasmus+ programm, .
Vesinikutehnoloogia – eilne unistus, homne reaalsus
- Vesinikku kui energiaallikat hakati tõsisemalt uurima juba 19. sajandil. 1874. aastal ennustas Jules Verne, et vesi saab olema tulevikus energiaallikas.
- 20. sajandil arendati vesinikutehnoloogiat peamiselt kosmoseprogrammi tarbeks. NASA kasutas vesinikku kütusena juba Apollo programmides. 21. sajandi alguses tõusis vesinik taas fookusesse rohetehnoloogiana, ent jäi püsis kõrgete kulude ja madala teadlikkuse tõttu pikka aega marginaalsena.
- Tänaseks on vesinikust saanud üks Euroopa Liidu rohepöörde võtmetehnoloogiaid. Tugev panus tehakse rohelisele vesinikule, mida toodetakse taastuvenergia abil. Saksamaa, Holland ja Prantsusmaa on rajamas ulatuslikke vesinikutaristuid. Ka Aasia suurtööstused (nt Lõuna-Korea, Jaapan) investeerivad aktiivselt vesinikku.
- Eestis arendatakse vesinikul põhinevat transpordi- ja energialahendust. Rajamisel on tanklad, töös on pilootprojektid ning H2CoVE projektiga ehitatakse üles vesinikuoskuste ökosüsteemi.
Tulevikutrendid
- Energia salvestus ja transpordisektor – vesinik võib asendada rasketranspordis diislikütust ning aidata salvestada tuule- ja päikeseenergiat.
- Tööstuse dekarboniseerimine – eriti terase- ja keemiatööstuses.
Väljakutsed
- Peamised pidurid on kõrge hind, taristu puudumine ja vähene teadlikkus. H2CoVE-sugused projektid üritavadki neid takistusi murda.
