Inseneride t\u00e4htsus ja \u00fchiskondlik roll t\u00f5useb avalikkuses esile vaid aeg-ajalt \u2013 siis, kui r\u00e4\u00e4gitakse t\u00f6\u00f6turu seisukorrast v\u00f5i tudengite vastuv\u00f5tust. Ent inseneeria on piisavalt oluline teema, et p\u00fcsida pidevalt \u00fchiskondlike arutelude fookuses. Kas noored \u00fcldse teavad, kes on insener ja miks ta on t\u00e4htis?*<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":25192,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[249],"tags":[900,617,425,901],"class_list":["post-26098","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-opinion","tag-ajalugu","tag-eesti-en","tag-inseneeria-en","tag-kirjandus"],"acf":{"postbuilder":[{"acf_fc_layout":"text","type":"text","text":"Igal ajastul on ameteid, mida peetakse \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel teistest k\u00f5rgemaks v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtuslikumaks. Oskar Lutsu eelmise sajandi algusse asetuvast \u201eSuvest\u201c m\u00e4letame, et kui linna l\u00e4inud Arno Tali lakkas Raja Teelega suhtlemast, \u00fctles too Jorh Aadniel Kiirele: \u201eMina l\u00e4hen ainult p\u00f5llumehele.\u201c Seet\u00f5ttu otsustaski ta valida endale sobivaks kaasaks hiljuti talu oma nimele saanud, energilise ja ettev\u00f5tliku, Venemaal m\u00f5isavalitsejana t\u00f6\u00f6tanud Joosep Tootsi.\r\n\r\nNaised abiellusid p\u00f5llumeeste-taluomanikega meelsasti kuni 1940. aastani v\u00e4lja, vahel p\u00f5lati \u00e4ra omavanune sulane ning eelistati vana ja rikast taluomanikku. N\u00f5ukogude ajal olid hinnas meremehed ja kaubandust\u00f6\u00f6tajad, aga ka m\u00f5jukad ametiisikud.\r\n\r\n\u00dchtlasi v\u00f5ttis inimestel aega, et uutmoodi ametitega harjuda \u2013 nimetati ju \u00f6konomiste kaua aega n\u00f6\u00f6kamisi \u201e\u00f6\u00f6kommunistideks\u201c ja peainsenere kahtlustati vaat pea alati riigi vara omastamises (nagu tegi seltsimees Saulus filmis \u201eViini postmark\u201c). Eesti taasiseseisvumise k\u00e4igus kippusid teadlased ja insenerid ununema, hinda t\u00f5usid \u00e4rimehed ja sekret\u00e4rid-missid. XXI sajandil teevad ilma suunamudijad, investorid ja meelelahutajad.\r\n\r\nT\u00e4nase m\u00f5\u00f5dupuu j\u00e4rgi v\u00f5iks aga paljusid XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse ettev\u00f5tlikke eesti taluperemehi, veski- ja kaupmehi, seppi jt pigem insenerideks nimetada, eriti kui nad olid saanud erialase ettevalmistuse, tulid oma ametis teistest paremini toime v\u00f5i kasutasid uuenduslikke meetodeid.\r\n\r\nM\u00e4letan vanemaid inimesi imestamas-arutamas, kuidas minevikus oli suutnud \u00fcks talu \u00f5itseda ja teine sealsamas k\u00f5rval n\u00e4lginud, ehkki v\u00e4lised tingimused-olud olid olnud sarnased. Kui Toots \u00f5petas Kiirele talut\u00f6id, tegi ta seda kui insener \u2013 teooria enne ja seej\u00e4rel praktika. K\u00f5iki toonaseid taluperemehi, kes suutsid m\u00f5elda v\u00e4lja t\u00f5husamaid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid, ehitada ise t\u00f6\u00f6riistu-masinaid, kes n\u00e4gid talus tootmis\u00fcksust ning tundsid huvi maailmas toimuva vastu, v\u00f5iksid panna t\u00e4nap\u00e4eval huvituma inseneriteadused.\r\n
\r\n\u201eKui Toots \u00f5petas Kiirele talut\u00f6id, tegi ta seda kui insener \u2013 teooria enne ja seej\u00e4rel praktika.\u201c<\/p>\r\n<\/blockquote>","image":null,"align":""},{"acf_fc_layout":"image","image":25199},{"acf_fc_layout":"text","type":"text","text":"
Kirjutagem inseneridest<\/strong><\/h4>\r\nInseneriks \u00f5ppivad inimesed saavadki p\u00f5him\u00f5tteliselt teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kaudu \u00fchtaegu targaks ja osavaks, olgugi et mingid oskused peaksid olema saadud kaasa ka kodust.\r\n\r\nKuna olen aastate jooksul intervjueerinud k\u00fcmneid teadlasi, on mulle v\u00f5rreldes teiste erialade esindajatega j\u00e4\u00e4nud silma \u00fcks huvitav asjaolu. Ehkki haritlasi nimetatakse vahetevahel \u00fcleolevalt \u201esiidik\u00e4ppadeks\u201c, on enamik reaalvaldkonna teadlasi \u00fcllatavalt tugevad praktikud \u2013 paljud neist on ehitanud endale ise suvilad ja majad, parandanud autosid, teinud elektrit\u00f6id, lihtsamatest f\u00fc\u00fcsilistest t\u00f6\u00f6dest r\u00e4\u00e4kimata. Nad saavad taipu n\u00f5udvates olukordades h\u00e4sti hakkama, sest teavad, et kurtmise asemel tuleb otsida lahendusi.\r\n\r\nSiinkohal meenub \u00fcks mitmek\u00fclgsete annetega teadlane, kes oleks v\u00f5inud j\u00f5uda tippu mitmel erialal. Kui ta kusagil v\u00e4lismaal eliit\u00fclikooli t\u00f6\u00f6le kandideeris, k\u00fcsiti temalt ootamatult, mida ta peale oma p\u00f5hieriala veel oskab? Kas temasugune bioloog tunneb n\u00e4iteks m\u00f5nda programmeerimiskeelt v\u00f5i suudab ta t\u00f6\u00f6kojas \u00fcht-teist omal j\u00f5ul freesida? Isa eeskujul oli too teadlane \u00f5ppinud oma k\u00e4tega k\u00f5ikv\u00f5imalikke asju parandama, nii et ta oleks v\u00f5inud vabalt ka masinatega t\u00f6\u00f6tada. Sestap vastas ta k\u00fcsimusele jaatavalt, mist\u00f5ttu v\u00f5eti ta avas\u00fcli vastu \u2013 kuna maailmas on k\u00fcllaga \u00fchel alal tarku v\u00f5i osavaid, kaldutakse ikkagi eelistama mitmek\u00fclgseid, lahtiste k\u00e4tega teadlasi.\r\n\r\nInseneride puhul tasub t\u00f5sta esile nende suhteliselt suurt rahulolu. T\u00f5si, USA-s tehtud t\u00f6\u00f6turu-uuringutest leiab \u00fche k\u00f5neka vastuolu \u2013 insenerid on k\u00fcll sageli rahul oma erialavalikuga, ent mitte alati t\u00f6\u00f6kohaga, sest see ei paku kas k\u00fcllaldaselt eneseteostusv\u00f5imalusi v\u00f5i sisukat t\u00f6\u00f6d. Samas korraldab tuntud elektroonikat\u00f6\u00f6stus-ajakiri EE Times inseneride seas regulaarselt \u00fcleilmseid k\u00fcsitlusi, mis n\u00e4itavad, et insenerid on \u00fcsna \u00f5nnelikud. Umbes neli viiendiku neist r\u00f5hutab, et tegemist on loomingulise ja p\u00f5neva t\u00f6\u00f6ga, mille k\u00e4igus \u00f5pitakse pidevalt uusi tehnoloogiaid ja tehakse valdkondadevahelist koost\u00f6\u00f6d. Palgaga ollakse samuti \u00fcsna rahul.\r\n\r\nTunnistan, et ma pole n\u00e4inud kusagil Eestis n\u00f5nda rahulolevaid ja r\u00f5\u00f5msate n\u00e4gudega insenere, teadlasi ja tehnikaeksperte kui Tallinna Tehnika\u00fclikoolis (muude \u00fclikoolide \u00f5ppej\u00f5udude-t\u00f6\u00f6tajate silmist ja hoiakust sellist r\u00f5\u00f5mu v\u00e4lja ei paista). T\u00f5si, inseneride r\u00f5\u00f5mu v\u00f5ivad kahandada v\u00f5imatute n\u00f5udmiste ja kinnise rahakotiga t\u00f6\u00f6andjad.\r\n\r\nInsenere ja nende t\u00f6\u00f6d k\u00fcll kiidetakse, aga ometi on neid Eestis v\u00e4he. \u00dche vanema professori s\u00f5nul on p\u00f5hjus \u00fcsna lihtne: meedia lihtsalt ei kajastada inseneride elu ja olu. Kui seda tehtaks, oleks meil ka inseneeriahuvilisi noori kordades rohkem.\r\n\r\n\u00d5nneks j\u00f5uavad insenerid aeg-ajalt anekdootidesse \u2013 eks seegi n\u00e4itab populaarsuse t\u00f5usu. Hiljuti kuulsin lugu sellest, kuidas p\u00f5rgusse sattunud insener pani seal ventilatsiooni t\u00f6\u00f6le ja tegi k\u00f5ik masinad korda, mist\u00f5ttu sai p\u00f5rgust paradiis. Ainult \u00fcks asi j\u00e4i anekdooti kuulanuid h\u00e4irima: v\u00f5iks luterlikus vaimus k\u00fcsida, miks tuli inseneril \u00fclepea p\u00f5rgusse minna? Teevad ju insenerid \u00fchiskonda positiivselt m\u00f5jutavat t\u00f6\u00f6d, s.t nad\u00a0on v\u00f5imelised lahendama k\u00f5ikv\u00f5imalikke keerulisi probleeme, mist\u00f5ttu ulatub nende kasutegur paljudesse eluvaldkondadesse.\r\n
\r\n\u201eMeedia lihtsalt ei kajasta inseneride elu ja olu. Kui seda tehtaks, oleks meil ka inseneeriahuvilisi noori kordades rohkem.\u201c<\/p>\r\n<\/blockquote>","image":null,"align":""},{"acf_fc_layout":"image","image":23480},{"acf_fc_layout":"text","type":"text","text":"
Eesti kirjandus on t\u00e4is \u201einsenere\u201c<\/strong><\/h4>\r\nKui vaadata Eesti ajalugu, leiab sealt k\u00fcllaga \u201einsenere\u201c v\u00f5i insenerioskustega mehi-naisi. Vaadakem kas v\u00f5i meie ilukirjandust: Vargam\u00e4e Andres oli t\u00f5eline maaparandusinsener. Oru Pearu oskas teed parandada (ehkki tegi seda vaid Kr\u00f5\u00f5da matuste ajal). Katku Villu oli t\u00e4nases m\u00f5istes l\u00f5hkeaine- ja demineerimisekspert \u2013 t\u00f5si, v\u00f5ib-olla mitte parim, kui m\u00f5elda tema vigastustele. Inseneripisik haaras aeg-ajalt ka v\u00e4hema tarkuse ja v\u00f5imetega mehi, n\u00e4iteks Pliuhkamit, kes lootis, et \u201ekui Kalev koju tuleb\u201c, tuuakse talle puskariajamiseks \u00f5ige \u201etoru\u201c. P\u00f5llumajandusinseneriks v\u00f5iks nimetada ka Pliuhkami saunanaist, kes oskas kasvatada hiigelsuuri kapsap\u00e4id ilma taimem\u00fcrkideta.\r\n\r\nNiisiis, kui Eesti t\u00f5esti vajab insenere, tuleks nendest v\u00f5imalikult palju kirjutada-r\u00e4\u00e4kida, nende saavutusi tutvustada. Kui me seda ei tee, r\u00e4\u00e4gime viie v\u00f5i k\u00fcmne aasta p\u00e4rast endiselt, et k\u00fcll meil oleks ikka insenere vaja, kuigi v\u00f5tta pole neid \u00f5ieti kusagilt.\r\n
\r\n