Trialoogi toimetaja
Test
Veeliiklus on tihedatel sisevetel ja linnapiirkondades sageli organiseerimata ja ohutusreegleid järgitakse ebapiisavalt. Vee peal juhtuvad õnnetused võivad tuua kaasa tõsiseid keskkonnakahjusid ja ohustada inimelusid. „Veeliikluse ohutus ei ole lihtsalt mugav, vaid lausa eluliselt tähtis. Siseveeteede õnnetused võivad põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjusid, mistõttu peame arendama juba eos probleeme ennetavaid süsteeme,” ütles Zaitseva-Pärnaste.
Pärnu jõe aktiive suvehooaeg on üks näide, kus kõnealune lahendus võiks anda märkimisväärset tulemusi.
Mis teeb lahenduse ainulaadseks?
Targa Veeliikluse Süsteem eristub teistest sarnastest lahendustest oma tervikliku lähenemisega, mis ühendab uuenduslikud tehnoloogiad ja keskkonnasõbralikkuse.
Süsteem põhineb nutikal tehnoloogial, mis kogub ja edastab reaalajas teavet veeteedel liikuvate aluste ja nende ümbruskonna kohta. Süsteemi keskmes on nutikad poi- ja infotahvlilahendused, mis töötavad täielikult taastuvenergiaga, näiteks tuule- ja päikeseenergia toel. Need poi-andurid koguvad andmeid veesõidukite liikluse ja kiiruse, samuti lainetuse ning ilmastikutingimuste kohta ning edastavad info huvitunutele.
Jõeäärsetesse kohtadesse paigaldatud suured digitaalekraanid annavad liiklejatele selge ja visuaalselt arusaadava ülevaate kiiruspiirangutest, ilmastikutingimustest ja võimalikest ohtudest.
Tänu strateegilisele paigutusele on tagatud maksimaalne nähtavus ja kasutusmugavus. Lisaks ekraanidele luuakse ka mobiilirakendus, mis pakub mugava võimaluse hankida vajalikku infot otse veeliikleja nutiseadmest. Rakendusest näeb liiklusolusid, regulatsioone, soovitusi ja hoiatusi ning teavitusi piirkonnas toimuvatest sündmustest.
Info uueneb reaalajas, mistõttu jõuavad veeliiklejateni alati kõige värskemad andmed. Nii võib jõel toimuva spordiürituse tõttu kehtestatud piiranguinfo ilmuda otsekohe nii ekraanidele kui ka rakendusse. Süsteemi eesmärk on pakkuda veeliiklejatele vajalikku turvatunnet ja vähendada õnnetuste ja segaduste riski. „Me tahame luua lahendust, mis poleks ainult praktiline ja ohutu, vaid ka keskkonnasõbralik. Nutitehnoloogia abil võib veeliiklusest saada tõeliselt kestlik ja murranguline transpordivõrgustik.“
Edasised sammud ja pikaajaline visioon
Hetkel on projekt kontseptsiooni arendamise faasis – meeskond töötab koos kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega, et luua pilootprojekti teostatavusanalüüs. Lõplikud plaanid valmivad 2025. aasta aprilliks, kui valitakse välja ka pilootalade rakenduskoht.
Zaitseva-Pärnaste ja tema meeskonna jaoks on oluline, et projekt oleks ka rahvusvahelisel tasandil skaleeritav ja atraktiivne. Koostöö rahvusvaheliste merendusorganisatsioonidega annab projektile kindla aluse, mis võimaldab rakendada seda teiste riikide sisevetel.
Ta näeb projekti potentsiaali parandada liikluskorraldust kõikjal üle maailma, ennekõike tiheda veeliiklusega piirkondades, nagu Reini jõel või Panama kanalis. „Tahame, et nutikas veeliikluse süsteem pälviks globaalse tunnustuse ja tõstaks ohutuse uuele tasemele. Isegi kui me ei võida ideekonkurssi, on meie visioonil kindel tulevik.“
“Tahame, et nutikas veeliikluse süsteem pälviks globaalse tunnustuse ja tõstaks ohutuse uuele tasemele. Isegi kui me ei võida ideekonkurssi, on meie visioonil kindel tulevik.”
Skuuter ja sõudjad Pärnu jõel. Foto: Aleksander Kaasik
Tulevikusuundumused ja mõju linnaelule
Lisaks veeliikluse tõhustamisele loodab projekt aidata kaasa ka laiematele linnaplaneerimise eesmärkidele. Nende hulka kuuluvad parem elukvaliteet ja rohelise energia laialdasem kasutuselevõtt. Tehnoloogia, mis annab elanikele liiklusolude ja ürituste kohta vahetut infot, aitab paremini planeerida puhkusi ja vaba aega. Samas võimaldab see suunata linnavalitsustel tõhusamalt inimvoogusid ja reageerida vajadusel operatiivselt.
„Meie süsteem suudab integreeruda hõlpsalt teiste nutika linna tehnoloogiatega, näiteks autonoomsete veesõidukitega ja tehisintellekti-põhise andmeanalüüsiga. Tegemist ei ole pelgalt projektiga, vaid nägemusega, millest võib saada targa linna tervikliku liikuvuslahenduse osa.“
“Meie süsteem suudab integreeruda hõlpsalt teiste nutika linna tehnoloogiatega, näiteks autonoomsete veesõidukitega ja tehisintellekti-põhise andmeanalüüsiga. Tegemist ei ole pelgalt projektiga, vaid nägemusega, millest võib saada targa linna tervikliku liikuvuslahenduse osa.”
Kommentaar: Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar
“Praegu on Pärnu jõe peamiseks veeliiklusprobleemiks erinevate osapoolte kokkupõrkeoht ja üksteise liikluse takistamine. Hetkel jälgib linnavalitsus veeliiklust pisteliselt, samuti reageerime tähelepanu juhtimistele. Linnavalitsus on veeliiklust seni reguleerinud veeliiklusmärkidega.
Huvi Targa Veeliikluse Süsteemi vastu on kindlasti olemas ning linnavalitsus näeb selles väga suurt potentsiaali. Veeliiklejad soovivad saada infot ühtaegu visuaalselt, jõe peal ning mobiiltelefoni rakenduse kaudu. Digitaalsed infotahvlid oleksid samuti vajalikud, aga nad on väga kallid.”
“Praegu on Pärnu jõe peamiseks veeliiklusprobleemiks erinevate osapoolte kokkupõrkeoht ja üksteise liikluse takistamine. Hetkel jälgib linnavalitsus veeliiklust pisteliselt, samuti reageerime tähelepanu juhtimistele. Linnavalitsus on veeliiklust seni reguleerinud veeliiklusmärkidega.”
***
FinEst Targa Linna Tippkeskuse targa linna ideekonkursi neljandaks vooruks on selgunud kuus finalisti. 3,7 miljoni euro suuruse investeeringuga rahastatakse kuni nelja pilootprojekti, mis keskenduvad uuenduslike ja teadusmahukate lahenduste interdistsiplinaarsele väljatöötamisele.
Projektide eesmärk on luua toimiv toode või teenus ja tagada mastaapne lahendus, mis võimaldab kasutada seda paljudes piirkondades üle maailma. Iga projekt edendab rahvusvahelist koostööd, kaasates vähemalt ühe pilootlinna Eestist ja ühe mõnest teisest riigist.
Nelja valitud pilootprojektiga alustatakse 2025. aasta septembris.
Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi projekt “FinEst Targa Linna Tippkeskuse piloodiprogramm.“
